Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Eestlastega seotud laenufirma sattus Suurbriannias skandaali

Kiirlaenufirma MiniCredit ähvardas Suurbriannias kliente nende tööandja poole pöördumisega ning pidi vabandama.
MiniCreditist põhjaliku artikli avaldanud BBC tõi näiteks 27-aastase Emma Burgessi juhtumi.
Burgess, kes elas varasemalt koos korterinaabritega, otsustas eelmisel aastal võtta kiirlaenu, et katta eraldi korterisse kolimise kulusid.
Kui tal tekkisid probleemid laenu tagasimaksmisega, laenas ta veel raha, et eelmist laenu tagasi maksta. See viis olukorrani, kus ta oli lõpuks võlgu seitsmele kiirlaenupakkujale.
Burgess küsis nõu laenunõustajalt, kes soovitas tal laenupakkujatega läbi rääkida, et makseplaan koostada.
Naine saatiski kõigile ettevõtetele kirja, milles kirjeldas oma maksevõimet ja tegi ettepaneku koostada graafik.
Kuus laenufirmat seitsmest olid Burgessi ettepanekuga nõus, kuid MiniCredit keeldus. Selle asemel ähvardas MiniCredit Burgessi tööandja teavitamisega.
"Ma olin tööl olles üsna mures, kuna kartsin kogu aeg, et telefon heliseb ning nad [MiniCredit] soovivad rääkida mu ülemusega minu rahaprobleemidest," ütles Burgess.
"Mul oli üsna piinlik. Ma ei tahtnud, et inimesed tööl saaksid teada, mis toimub," lisas ta.
Briti tarbijakaitseamet The Office of Fair Trading on paika pannud reeglid. mille järgi ei tohi kreeditor laenuvõtjat raha kättesaamiseks avalikult alandada. Kui ettevõtted sellest reeglist kinni ei pea, võivad nad ilma jääda tegevusloast.
Kuna MiniCredit ei olnud nõus Burgessiga kokkulepet sõlmima, kasvas võlasumma endiselt edasi. 100 naelast sai lõpuks 750 naela ning praegu maksab naine neile tagasi 50 naela kuus.
BBC andmeil on ka mitmed teised MiniCrediti raskustesse sattunud kliendid, kes on palunud ettevõtelt kompromissi, saanud eitava vastuse. BBC suhtles ka ühe kliendiga, kes sai sarnaselt Burgessile e-kirja ähvardusega teavitada tööandjat.
Kui BBC võttis ühendust MiniCrediti juhi Andres Valdmanniga, eitas ta esialgu selliseid ähvardusi. Hiljem täpsustas Valdmann siiski, et ettevõttel ei ole tavaks raskustesse sattunud klientide tööandjaid teavitada.
"Me vabandame, kui kliendid on saanud MiniCreditilt sellega seoses eksitavat infot. Me oleme astunud samme tagamaks, et see ei korduks," teatas ettevõte. Ühtlasi kinnitas MiniCredit, et püüab kokkuleppeni jõuda iga raskustesse sattunud kliendiga.
Kiirlaenuklientide arv Suurbriannias on alates 2006. aastast enam kui neljakordistunud 1,2 miljoni inimeseni.
MiniCredit andis eelmisel aastal 100 000 laenu, kuid kohaliku finantsinspektsiooni kinnitusel laekus kiirlaenufirmadest kõige rohkem kaebusi just MiniCrediti kohta.
Ka võlanõustamisega tegeleva heategevusorganisatsiooni National Debtline kinnitusel on nendeni jõudnud mitmeid juhtumeid, kus MiniCredit on käitunud liiga agressiivselt, keeldunud maksegraafikust ning intressimaksete külmutamisest.
MiniCredit kinnitas samas, et kaebuste arv ei ole tegelikult suur - 54, mis moodustab antud laenudest 0,05 protsenti. "Enamik meie klientidest on teenusega rahul," märkis ettevõte.
Samuti kinnitas MiniCredit, et on muutnud kaebuste menetlemise protsessi.
Burgess, kes elas varasemalt koos korterinaabritega, otsustas eelmisel aastal võtta kiirlaenu, et katta eraldi korterisse kolimise kulusid.
Kui tal tekkisid probleemid laenu tagasimaksmisega, laenas ta veel raha, et eelmist laenu tagasi maksta. See viis olukorrani, kus ta oli lõpuks võlgu seitsmele kiirlaenupakkujale.
Burgess küsis nõu laenunõustajalt, kes soovitas tal laenupakkujatega läbi rääkida, et makseplaan koostada.
Naine saatiski kõigile ettevõtetele kirja, milles kirjeldas oma maksevõimet ja tegi ettepaneku koostada graafik.
Kuus laenufirmat seitsmest olid Burgessi ettepanekuga nõus, kuid MiniCredit keeldus. Selle asemel ähvardas MiniCredit Burgessi tööandja teavitamisega.
"Ma olin tööl olles üsna mures, kuna kartsin kogu aeg, et telefon heliseb ning nad [MiniCredit] soovivad rääkida mu ülemusega minu rahaprobleemidest," ütles Burgess.
"Mul oli üsna piinlik. Ma ei tahtnud, et inimesed tööl saaksid teada, mis toimub," lisas ta.
Briti tarbijakaitseamet The Office of Fair Trading on paika pannud reeglid. mille järgi ei tohi kreeditor laenuvõtjat raha kättesaamiseks avalikult alandada. Kui ettevõtted sellest reeglist kinni ei pea, võivad nad ilma jääda tegevusloast.
Kuna MiniCredit ei olnud nõus Burgessiga kokkulepet sõlmima, kasvas võlasumma endiselt edasi. 100 naelast sai lõpuks 750 naela ning praegu maksab naine neile tagasi 50 naela kuus.
BBC andmeil on ka mitmed teised MiniCrediti raskustesse sattunud kliendid, kes on palunud ettevõtelt kompromissi, saanud eitava vastuse. BBC suhtles ka ühe kliendiga, kes sai sarnaselt Burgessile e-kirja ähvardusega teavitada tööandjat.
Kui BBC võttis ühendust MiniCrediti juhi Andres Valdmanniga, eitas ta esialgu selliseid ähvardusi. Hiljem täpsustas Valdmann siiski, et ettevõttel ei ole tavaks raskustesse sattunud klientide tööandjaid teavitada.
"Me vabandame, kui kliendid on saanud MiniCreditilt sellega seoses eksitavat infot. Me oleme astunud samme tagamaks, et see ei korduks," teatas ettevõte. Ühtlasi kinnitas MiniCredit, et püüab kokkuleppeni jõuda iga raskustesse sattunud kliendiga.
Kiirlaenuklientide arv Suurbriannias on alates 2006. aastast enam kui neljakordistunud 1,2 miljoni inimeseni.
MiniCredit andis eelmisel aastal 100 000 laenu, kuid kohaliku finantsinspektsiooni kinnitusel laekus kiirlaenufirmadest kõige rohkem kaebusi just MiniCrediti kohta.
Ka võlanõustamisega tegeleva heategevusorganisatsiooni National Debtline kinnitusel on nendeni jõudnud mitmeid juhtumeid, kus MiniCredit on käitunud liiga agressiivselt, keeldunud maksegraafikust ning intressimaksete külmutamisest.
MiniCredit kinnitas samas, et kaebuste arv ei ole tegelikult suur - 54, mis moodustab antud laenudest 0,05 protsenti. "Enamik meie klientidest on teenusega rahul," märkis ettevõte.
Samuti kinnitas MiniCredit, et on muutnud kaebuste menetlemise protsessi.
Toimetaja: Oliver Kahu