Elem Treier sündis Valgamaal Karula vallas raamatupidaja pojana 12. septembril 1927. Ta sai alghariduse Valgas ning lõpetas 1948. aastal Tartu 5. keskkooli. 1953. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna loogika-psühholoogia osakonna. Pärast ülikooli lõpetamist asus Elem Treier tööle E. Vilde memoriaalmuuseumisse ja oli 1971. aastast kuni 2003. aastani E. Vilde ja A. H. Tammsaare memoriaalmuuseumi direktor, teatasid kirjanike liit ja muuseumid täna avaldatud nekroloogis.

Elem Treieri elutööks oli pühendumine A. H. Tammsaare loomingu ja isiku uurimisele. Tema panust tammsaareistikasse on raske üle hinnata. Tänu Elem Treieri visadusele sai 1978. aastal teoks A. H. Tammsaare muuseumi rajamine Kadriorus kirjaniku viimases elukohas.

Andunud ja usaldusväärse uurijana suhtles Elem Treier tihedalt kirjaniku lese ja lastega, jäädvustades mälestusi ning teavet klassiku loomingu, tema perekonna ja eluolu kohta. Kogutud teadmised koondas Elem Treier raamatusse "Tammsaare elu härra Hansenina".

Elem Treieri sulest on ilmunud ka klassiku loomingu filosoofilisi taustu avav uurimustekogu "Tammsaare ja tema "Tõde ja õigus", ta oli kogumiku "Tammsaare maailmakirjanikuna" koostaja ning eessõna autor, aforismivalimiku "A. H. Tammsaare mõtteid ja mõtisklusi" koostaja, kirjavahetuste kommenteerija.

Elem Treier oli ka terava sulega teatrikriitik ning näitekirjanik. Ta on avaldanud näidendid "On põgenenud madu", "Anton Hansen Tammsaare kui saladus", "Anton Hansen-Tammsaare ja Virumaa tüdruk", kuuldemängu Eduard Vilde noorpõlvest  "Kurjal teel", telenäidendi A. H. Tammsaarest "Imeline inimene", kirjutanud stsenaariumid dokumentaalfilmidele "Tõe ja vabaduse nimel", "Eduard Vilde" ning videofilmile "Tammsaare talu". Koos Karl Mihklaga avaldas Elem Treier kogumiku "Eduard Vilde kaasaegsete mälestustes".

Läbi põlvkondade ulatuv Tammsaare-uurijate plejaad on kaotanud ühe oma teenekaima liikme, erakordse isiksuse, kelle elu ja töö on toeks tulevikule.