Pakendimäärusega kimpus valgustitootja nõuab kliimaministeeriumilt tegusid

Nördinud valgustitootja, kellel ei õnnestunud uute nõuete tõttu Saksamaalt väikest pappkarbitäit vajalikke trosskinniteid tellida, pöördus kliimaministeeriumi poole ettepanekuga sellistele muredele kiiresti lahendus leida, sest suvel jõustnud pakendimäärus sunnib väikeettevõtteid välisturgudest loobuma.
Augusti keskpaigast kehtib Eestis Euroopa Liidu pakendimäärus (PPWR), mis muudab väikestele ettevõtetele teise liikmesriiki kaupade müümise kalliks ja bürokraatlikuks.
International Ingen OÜ, mis toodab ja arendab disainvalgusteid ja soovis tellida Saksamaa ettevõttelt 50-100 väikeste metallist trosskinnitit, mida neil tootmises tarvis läheb, koges tekkinud muresid omal nahal. Ettevõtte omanik Niko Miettinen ütles kliimaministeeriumile saadetud kirjas, et tegu oli väikese tellimusega, mis mahtunuks ühte väikesesse pappkarpi.
"Saksamaa ettevõte keeldus aga kaupa Eestisse saatmast, põhjendades seda PPWR-i ja Eesti pakendite tootjavastutuse nõuetega. Ettevõtte selgituse kohaselt tuleks neil korraldada Eesti turu jaoks eraldi pakenditega seotud kohustuste täitmine, mille administratiivsed kulud võivad ulatuda ligikaudu 1000–2000 euroni," sõnas ta.
Miettinen uuris, kas ta saaks tellida selle kauba Eestisse eraisikuna, kuid vastus oli jätkuvalt eitav, sest probleem puudutab ka eraisikutele saadetavaid pakke.
"Seega ei saa ma tellida Saksamaalt isegi ühte väikest karpi metallosi, ilma et müüja peaks tegelema täiendava riigipõhise bürokraatiaga," tõdes Miettinen. "Tulemuseks on absurdne olukord: Euroopa Liidu sees asuvalt tootjalt ostmine on muutunud nii keeruliseks, et pean tõsiselt kaaluma samade komponentide tellimist Hiinast Alibaba kaudu."
Ettevõtja leiab, et määruse rakendamise tõttu tekkinud olukord on vastuolus Euroopa Liidu siseturu ja kaupade vaba liikumise põhimõttega ning Eesti peaks selle probleemi Euroopa Komisjoni tasandil tõstatama: esitama ametliku kaebuse või nõudma määruse kiiret muutmist.
Miettinen küsis kliimaministeeriumilt, kas see on tõesti Euroopa Liidu keskkonna- ja majanduspoliitika eesmärk, et Euroopa tootjate ja EL-i siseste tarneahelate toetamise asemel muudetakse nende kasutamine väikeste tellimuste puhul ebamõistlikult keeruliseks.
Ta tõi välja, et kui suured rahvusvahelised ettevõtted saavad palgata spetsialiste, sõlmida lepinguid eri riikide tootjavastutusorganisatsioonidega ning kanda iga liikmesriigi eraldi halduskulusid, siis väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel sellist võimalust sageli ei ole.
"Kui ettevõte müüb mõnda liikmesriiki vaid mõne väikese tellimuse aastas, ei ole tal majanduslikult mõistlik kulutada sadu või tuhandeid eurosid selle riigi pakendikohustuste täitmise korraldamiseks," lausus valgustitootja, kelle sõnul loobuvadki väiksemad ettevõtted välisturgudest, see aga piirab konkurentsi ja takistab nende rahvusvahelist kasvu.
Eesti kui väikese liikmesriigi olukorda peab Miettinen eriti tõsiseks, sest siinne elanikkond moodustab paljude Euroopa väiksemate tootjate ja veebipoodide jaoks väga väikese osa nende müügist, mistõttu tähendab kohustus iga riigi jaoks eraldi pakenditega seotud aruandlus korraldada, et nad keskenduvad suurtele turgudele ega soovi enam Eestisse kaupa saata.
"Kui olukord jätkub, võime jõuda selleni, et paljud Euroopa väiksemad e-poed ja tootjad lõpetavad Eestisse tarnimise täielikult," ütles Miettinen.
Ta tegi kliimaministeeriumile ettepaneku tõstatada see teema Euroopa Komisjonis ja kaaluda Eesti riigi nimel muudatusettepaneku esitamist, nõuda väikeste saadetiste jaoks lihtsustatud tootjavastutuse süsteemi ja selgitada välja, kas juba praegu oleks võimalik kasutada Eestis praktilist lahendust, et ostja võtaks väikese saadetise pakendijäätmetega seotud kohustused enda kanda ja vabastaks sellega välismaise müüja kulukast protsessist.
Kliimaministeeriumil on vastamiseks aega kuni 28. novembrini. ERR-i portaal on esitanud kommentaarisoovi ka kliimaministeeriumile, mille lisame loole.
Toimetaja: Karin Koppel









