Helir-Valdor Seeder: piiripunktid pidanuks kinni olema juba ammu

Eesti ja Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone sulgemine ei ole uus mõte, Isamaa on seda nõudnud pikemat aega. Venemaa ei ole olnud, pole praegu ega saa ilmselt ka tulevikus Eestile sõbralikuks naaberriigiks, kirjutab Helir-Valdor Seeder.
Merealuse taristu lõhkumine, piiripoide vargus Narva jõel, Eesti õhuruumi tunginud Vene hävitajad, Venemaa droonide korduv tungimine Balti riikide õhuruumi, Milremi hoone süütamine – need on näited Venemaa poolt astutud provotseerivatest sammudest, mille tõttu on Isamaa korduvalt esitanud ettepaneku piiripunktide sulgemiseks. Valitsus on järjekindlalt väitnud, et neid samme pole vaja astuda.
21. oktoobril vastas minu vastavasisulisele küsimusele peaminister Kristen Michal: "Teiseks, piiri puhul me oleme rakendanud erinevaid samme. Me oleme lühendanud piiri lahtiolekuaegu, me oleme kehtestanud tollikontrolli ja üldjoontes on nii, et kui asutuste, kas siis sisejulgeoleku, välisluure ja erinevate asutuste hinnang tuleb, siis piiri ka suletakse. Me oleme teinud seda ka lühiajaliselt nendel hetkedel, kui piiripunktides on toimunud midagi sellist, mida vaja ei ole."
Alles eelmisel nädalal küsisin siseminister Igor Tarolt, millal on kavas piiripunktid sulgeda. Tema vastus kõlas: "Eesti-Vene piir läheb kinni täpselt sel hetkel, kui julgeolekuasutused esitavad vastavasisulise ohuhinnangu ja peavad seda mõistlikuks. Sellisel juhul valitsus selle otsuse teeb."
Seda otsust ootame praeguseni, kui riigikogus tuleb kolmandat korda arutlusele Isamaa otsuse eelnõu kontrolljoone sulgemiseks. Sõnades on valitsus selle langetanud, aga formaalselt on lubatud seda teha neljapäevasel istungil. Tõukeks Viimsi ettevõtte Threod Systems vastu tehtud rünnakukatse, mis pidanuks Eesti jõuametkondade sõnul lõppema plahvatusega.
Parem hilja kui mitte kunagi. Aga sellele küsimuse peab küsima ikkagi: miks nii hilja? Kas hävitajate tosin minutit Eesti õhuruumis polnud nõnda provokatiivne käitumine Venemaa poolt, et saata konkreetne vastusignaal? Kas Milremi juhtum ei olnud piisavalt tõsine? Miks jäi valitsus ootama järgmist rünnakukatset, mis õnneks õnnestus nii ettevõtte enda turvameetmete kui ka Eesti-Läti julgeolekuasutuste koostöös nurjata? Julgeolekupoliitika ei saa tähendada üksnes tagantjärele reageerimist.
Avatud kontrolljoon Venemaaga on olnud kogu aeg täiendav ohuallikas, mille kaudu sai lihtsustatult liikuda nn vaenulik element ja informatsioon. Riigi kohustus on selliste riskide maksimaalne välistamine.
Piiripunktide sulgemine ei peata iseenesest Venemaa mõjutustegevust ega kõrvalda julgeolekuohte, nagu näitasid ka Milremi ja Therodi vastu korraldatud rünnakud, milleks Venemaa leidis kollaborandid Lätist. Kuid piiripunktide sulgemine on ainumõeldav signaal meie suveräänsusest, mille andmisega oleme viivitanud arutult kaua.
Selle sõnumi peame Venemaale andma sirge seljaga ja seda peavad tegema valitsus ja riigikogu üheskoos. Ja me ei tohi jätta õhku küsimärke nagu arutelud, kas kontrolljoone sulgemine on ajutine või tähtajatu ning millistel tingimustel võiks piiripunktid tulevikus taas avada. Kuni Venemaa peab vallutussõda Ukrainas, kuni toimuvad rünnakud nii Baltikumis kui ka Kesk-Euroopas, ei saa olla mingit õigustust sellele, et lubada liikumist vabast maailmast verisele Venemaale
Isamaa on oma seisukoha selgelt ja korduvalt välja öelnud ja selle nimel ka riigikogus tegutsenud. Piiri sulgemine võib olla mugav või ebamugav, aga Eesti riik peab tegema kõik endast oleneva, et kaitsta oma inimesi, ettevõtteid ja iseseisvust.
Toimetaja: Kaupo Meiel




