Kallase roll EL-i läbirääkijana Ukraina rahukõnelustel on küsimärgi all

Vastates ERR-i küsimusele Euroopa läbirääkimisrühma koosseisu kuulumise kohta, sõnas Kaja Kallas, et see otsus on Euroopa Liidu juhtide teha ning tema jätkab igal juhul tööd läbirääkimiste sisuliste küsimustega. Ta soovitas ajakirjandusel läbirääkijatelt nõudlikke küsimusi küsida.
Euroopa Liidu liidrid leppisid eelmisel nädalal kokku, et Euroopat esindavad Ukraina rahukõnelustel Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Poola ja Euroopa Liidu institutsioonid. Eesti peaminister Kristen Michal ütles, et institutsioonide nimel räägivad Euroopa Ülemkogu president Antonio Costa ja Euroopa Komisjonist kas Ursula von der Leyen või Kaja Kallas.
Mulle jäi natuke ebaselgeks uus kokkulepe ehk kes Euroopa Liidu eest räägivad ja Euroopat esindavad. Kas Antonio Costa ja Ursula von der Leyen või olete teie ka seal?
See oli liidrite tahe, et Antonio Costa ja Ursula von der Leyen on need inimesed lisaks viiele riigile (Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Poola – toim).
Sest mina kohtun ju välisministritega iga kuu. Mul on Euroopa välisteenistus, kus on eksperdid Venemaa küsimuses ja varasemate lepingute küsimuses. Seda ekspertiisi on ju ka nendes läbirääkimistes vaja. Nii et meie teeme tööd sisuga, isegi kui see formaat otsustati reedel.
Jäi ikkagi kõlama, et teie olete olnud väga selgesõnaline Venemaa teemal. Kas me peaksime praegu muretsema, et Euroopa Liit ei julge nii selgesõnaliselt neid asju öelda, nagu teie olete öelnud? Kas Euroopa Liit ei julge valida neid inimesi, kes sisu esitavad kõige konkreetsemas vormis?
Euroopa Liit koosneb 27 liikmesriigist ja 27 liikmesriigi siis esindajatest, kes kõik tulevad nii-öelda demokraatiatest. Ja seetõttu ma arvan, et see töö, mida teie meediana teete, on ka väga oluline. iga kord ka nendelt läbirääkijatelt küsida. Seda teeme muidugi ka meie.
Näiteks, kas igasuguste nõudmiste vastu, mida Venemaa on esitanud, te küsisite midagi vastu? Et kui keegi tuleb jutuga, et peab sanktsioone leevendama, mis on ju Venemaa huvi, siis mida meie selle eest vastu saame?
Praegu me näeme, et Venemaa on esitanud oma maksimumnõudmised, mis on kohati täiesti absurdsed. Meie oleme välisministritega valmistanud ette Euroopa maksimumnõudmised. Jah, võib ka öelda, et ka need on kohati absurdsed, aga nad tegelikult peegeldavad kahte asja.
Peegeldavad seda olukorda, et agressor selles küsimuses on ikkagi Venemaa. Ja nad peegeldavad ka seda, mis on pandud surve Ukrainale peale, kui me räägime näiteks armee siis piiramisest. Probleem on ju ikkagi Venemaa armee suurus, mitte Ukraina oma. Me püüame hoida seda sisuküsimust ja loodame, et ka vaba meedia teeb sedasama.
Eesti kohta ka kiirelt, nädalavahetusel oli kaitsetööstusettevõtte Threodi hoone süütamise katse. Mida Euroopa Liit teeb, et Eestit selles olukorras toetada?
Eks me muidugi arutame täna kõiki hübriidrünnakuid. Minu tunne on ka see, et sõna hübriid on väga pehme ja peaksime tegelikult ütlema, mida need rünnakud endast kujutavad konkreetselt. Ja loomulikult me pakume välja ka omalt poolt erinevaid sanktsioone, kuidas sellele vastata.
Toimetaja: Urmet Kook









