Meri suri kell 3.40 Ida-Tallinna Keskhaigla Magdaleena haiglas, teatas Presidendi Kantselei.

Lennart-Georg Meri, Eesti Vabariigi President 06.10.1992-08.10.2001, sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi Georg Meri perekonnas.
 
Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist, kuid küüditati Nõukogude okupatsiooni hetkel Tallinnas olnud perega 1941. aastal Siberisse. Tagasipöördumise järel lõpetas Meri 1953. aastal Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, töötades seejärel Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina.

Nõukogude Liidu eri otstes väikerahvaste kultuure uurinud Meri raamatud ja filmid võitsid talle tunnustust ka raudse eesriide taga. Tema tuntuim teos on "Hõbevalge" - Eesti ja Läänemere ajaloo laiahaardeline rekonstruktsioon, mis kujutas eestlast kui avatud maailma aktiivset tegurit Põhja-Euroopas. Meri oli ka viljakas tõlkija.

Aastal 1988 asutas ta valitsusvälise Eesti Instituudi kultuurisidemete arendamiseks läänega ja noorte suunamiseks välismaale. Eesti Instituudi varjus rajatud kultuuriesindused Kopenhaagenis, Stockholmis, Londonis, Bonnis, Pariisis ja Helsingis täitsid saatkondade funktsioone ja said ametlikeks suursaatkondadeks 1991. aasta augustis, kui demokraatlik lääs taastas diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga.

Toonane rahvarinde liider Edgar Savisaar nimetas Meri välisministriks 2. aprillil 1990. Välisministrina pidi Lennart Meri kõigepealt looma välisministeeriumi, tööle kutsuma õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtluskanali välisriikidesse ja samas esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel.

Pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes 1992. aastal valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks. Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks.

Lennart Meri valiti oma kirjaniku- ja poliitikutöö kestel Kalevala Seltsi välisliikmeks ja Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia ning Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatusse, Parlamentidevahelisse Antisemitismivastasesse Nõukokku.

Ta oli Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kineastide Liidu ja Eesti PEN-klubi liige ja Tartu Ülikooli sihtasutuse patroon, Coudenhove-Kalergi Euroopa-auhinna ja Liberaalse Internatsionaali auhinna laureaat, mitmete riikide ordenite kavaler ja valitud detsembris 1998 aasta eurooplaseks. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Ta oli Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Liidu Tulevikukonvendis 2002-2003.

Lennart Merit jäävad leinama abikaasa Helle Meri (1949), esimene abikaasa Regina Meri, kolm last ja neli lapselast: pojad Mart (1959) ja Kristjan (1966) ning tütar Tuule (1985).

[flowplayer]://media.err.ee/uudised/2006-03-14_meri_2.mp4[/flowplayer]