Kirde piirivalvepiirkonnas, mille valdused vastu Venemaad algavad Narva-Jõesuus ja lõpevad Peipsi-äärses Varnjas, on puudu iga teine piirivalvur nagu ka Kagu piirkonnas, mis ulatub Mehikoormast Luhamaani, kirjutas Postimees.

Peamine piirivalvurite vähesuse põhjus on raha. Piirivalvekooli lõpetanu saab alguses kuus kätte 4000 kuni 4400 krooni.

Mullu lahkus piirivalvest 205 inimest, piirivalvekooli lõpetas kõigest 30.

EL andis kaks aastat tagasi ühendusega liitunud Eestile piirivalve arendamiseks üle 46 miljoni euro ehk ligikaudu 736 miljonit krooni.

Kolmandik sellest läheb infrastruktuuri, näiteks idapiiri uute kordonite ehitusse, ligi pool autode ja veesõidukite ostuks ning ligi 15 protsenti valvetehnika ja üle kuue protsendi passikontrollitehnika soetamiseks.

Tehniliselt muutub Eesti idapiir väga tugevaks ja ülimoodsaks, arvavad juba ette Schengeni õigusruumiga liitumist hindavad väliseksperdid, kelle etteheide võib tabada valitsuse soovimatust märgistada piirijoon Peipsi järvistul.

Juba sel laupäeval saabub hindamismissioon Eesti merepiirile, juuli keskel hinnatakse õhu- ja septembris maapiiri.

"Aga on ülimalt tõenäoline, et hindajad avaldavad kahtlust Eesti võimekuse kohta täita piirivalve ülesandeid, sest piirivalvurite arv on jõudnud allapoole kriitilist piiri," tunnistas üks ELi eksperte anonüümselt rääkides. "Kui see kahtlus leiab kajastamist hindamisraportites, siis peab Eesti alguses andma aru, mida ta teeb olukorra parandamiseks, ja mõne aja pärast teatama, mida on tehtud."

Kõige mustema stsenaariumi järgi võib valitsus saada alamehitatud piirivalvest uue inflatsioonikriteeriumi, mis lükkas udusesse kaugusesse Eesti ühinemise eurotsooniga.