15 aastat tagasi avati Narva jõe lisajõe kaldal Mustajõel piirivalvekordoni uued hooned, mis läksid maksma ligi 15 miljonit krooni. Eelmise aasta lõpust seal riigilipp enam ei lehvi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ida prefekti Tarvo Kruubi sõnul on piirivalvepunktide sulgemise peamiseks põhjuseks kulude optimeerimine, mida sooviti teha nii, et valvepatrullide arv ei väheneks.

"Optimeerimine tuleb enamasti sellest, mis on seotud kinnisvaraga ja kinnisvara kuludega. Näitena Alajõe kunagine kordon, mis oli viimasel ajal olnud ida prefektuuri piirivalve üks teenistuskohtadest. Kuid kui me jätame maha hoone, siis ei jäta me maha inimesi. Inimesed, kes seal töötasid, see number inimesi jätkab tööd PPA-s," selgitas Kruup.

Kaks aastat tagasi Peipsi kaldal Alajõel suletud teeninduskoht andis PPA-le aastas 80 000 euro suuruse kokkuhoiu ja selle arvelt tõsteti mereturvalisust. Mustajõe kordoni sulgemise põhjuseks olid kulude kokkuhoiu kõrval ka struktuurimuudatused.

"Mustajõe ümberkorraldus pole seotud Alajõe ümberkorraldusega. Nüüdse ümberkorralduse eesmärk on juhtimisahela lühendamine. Aga teenused peavad olema tagatud," ütles PPA mereturvalisuse grupi juht Marge Kohtla.

Kruup nentis, et ajal, kui räägitakse idapiiri tugevdamise vajadusest, võib piirivalvepunktide sulgemine tunduda kummaline.

"Mõistan, et väljapoole võib niimoodi paista, kuid rahustan kõiki: meie patrullivõime pole vähenenud. Senisest veelgi rohkem peab paranema võime teha koostööd elanikkonnaga, piiri ääres elavate inimestega ning ka meie piirivalveluure peab olema veel parem. Selle nimel me iga päev töötame," ütles Kruup.

Nii Alajõe kui ka Mustajõe hooneid haldab Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS). Mis neist edasi saab, pole veel selge. RKAS-i haldusteenuste direktor Martin Mägi ütles, et kui kinnistud osutuvad riigile mittevajalikuks, siis tõenäoliselt nad võõrandatakse.