Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Piirivalveamet avab Eesti idapiiril uue radari
Eesti idapiiril Ida-Virumaal avab piirivalveamet esmaspäeval üle 14 miljoni krooni maksnud moodsa radari, mis aitab oluliselt tõhustada piirivalvet Eesti-Vene kontrolljoonel.
Piirivalveameti teatel hakkavad Hispaania firma Amper Sistemas rajatud radaritorni kasutama Mustajõe kordoni teenistujad, vahendasid Terevisiooni uudised.
Tornis radari mille tööraadius on 3,5 kilomeetrit. Lisaks on tornis kaameraga varustatud platvorm, kust saab kaameraga jälgida ümbrust nii päeval kui öösel.
Radariga saab piirkonda seirates leida huvipakkuva objekti ja suunata seejärel sellele kaamerad. Samuti saab panna radari jälgima kindlat piirkonda ja kui seal leiab aset mingi tegevus, annavad seadmed sellest piirivalveametnikele teada.
Just radari ja kaamerate koostöö tõhustab piiri valvamist oluliselt, sest radari poolt avastatud objekti saab kaameraga üle vaadata. Kui radariga avastatud objekte pidi patrull minema kontrollima, siis nüüd pole enam iga kajakaparve pärast vaja piirivalvureid välja saata, vahendas Aktuaalne kaamera.
"Süsteem on üles ehitatud nii, et üks operaator saab väga lihtsalt juhtida nii radarit kui ka kaameraid ja suudab jälgida isegi kuni 20-kilomeetrist piirilõiku," selgitas Amper Sistemase tarkvaradirektor Carlos Roland Gerzenstein.
Piirivalveamet hangib Schengen Facility programmi abil idapiirile kolm seiresüsteemi, mille kogumaksumuseks hindas siseministeerium kevadel ligi 55 miljonit krooni. Kogu idapiiri siiski selle süsteemiga ei kaeta.
Seni on sarnast radarisüsteemi kasutatud Hispaania lõunapiiri ja Serbia piiride valvamiseks.
Tornis radari mille tööraadius on 3,5 kilomeetrit. Lisaks on tornis kaameraga varustatud platvorm, kust saab kaameraga jälgida ümbrust nii päeval kui öösel.
Radariga saab piirkonda seirates leida huvipakkuva objekti ja suunata seejärel sellele kaamerad. Samuti saab panna radari jälgima kindlat piirkonda ja kui seal leiab aset mingi tegevus, annavad seadmed sellest piirivalveametnikele teada.
Just radari ja kaamerate koostöö tõhustab piiri valvamist oluliselt, sest radari poolt avastatud objekti saab kaameraga üle vaadata. Kui radariga avastatud objekte pidi patrull minema kontrollima, siis nüüd pole enam iga kajakaparve pärast vaja piirivalvureid välja saata, vahendas Aktuaalne kaamera.
"Süsteem on üles ehitatud nii, et üks operaator saab väga lihtsalt juhtida nii radarit kui ka kaameraid ja suudab jälgida isegi kuni 20-kilomeetrist piirilõiku," selgitas Amper Sistemase tarkvaradirektor Carlos Roland Gerzenstein.
Piirivalveamet hangib Schengen Facility programmi abil idapiirile kolm seiresüsteemi, mille kogumaksumuseks hindas siseministeerium kevadel ligi 55 miljonit krooni. Kogu idapiiri siiski selle süsteemiga ei kaeta.
Seni on sarnast radarisüsteemi kasutatud Hispaania lõunapiiri ja Serbia piiride valvamiseks.
Toimetaja: Katrin Jüriso, Ago Gaškov, Laura Raus