Artikkel väljendab üksnes selle kirjutaja arvamust.

Ettepanekuid Eesti hümni uuendada on tehtud varemgi, kuid keegi pole seni arvestataval moel välja pakkunud vanale viisile uusi sõnu, mille üle oleks võimalik arutleda. Kaplinski avaldas oma versiooni hümni uuest tekstist 25. juulil Sirbis ilmunud artiklis "Pseudomorfoos, hümn ja klaassammas".

Autori sissejuhatav lause on: "Ära hakkab tüütama sangarite vormimine ning haledate lüüasaamiste ja poliitiliste valearvestuste tõlgendamine sangarlikuks vastupanuks, olgu siis tegu Sinimägedega või metsavendadega."

Toon siinkohal ära Kaplinski hümni teksti versiooni esimese salmi. Kirjaniku sõnul on ta "püüdnud säilitada põhisisu, kohendades seda aga millekski, mis mõjuks veidigi luulelisena ega riivaks keeletunnet".

"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
mu vanemate maa!
Ei sinust kaunimat küll eal
või leida laia ilma peal,
ei armsamat, kui oled sa,
mu kallis isamaa!"

(Kogu teksti ja põhjendusi, miks see sündis, võib igaüks lugeda siit.)

ERR Uudiste ettepanekule riigikogus esindatud erakondade juhtidele avaldada Kaplinski versiooni kohta arvamust reageeris esialgu üksnes Eestimaa Roheliste esimene eestkõneleja Marek Strandberg.

"Kaplinski tekst viib hümni juured mõistagi ajas kaugemale tagasi, kui seda on ristiusuga tekkinud ilmapilt," kirjutas Strandberg. "Minule isiklikult see tekstiesitlus meeldib. Nii see ju ongi, meie olemus ongi ju loodus.

Religioosne suhe ja suhe jumalaga on ikka isiklikku, mitte riiklikku laadi... ses osas on Kaplinski korrektuur igati asjakohane.

Mina olen isiklikult valmis sellelaadsele hümniteksti muutumisele ja muutmisele kaasa aitama.
Eks teadmine maailmast ja inimestest ning ühiskonnakorraldusest on muutunud. See nõuab ka selgelt sõnakasutuse ja mõistekasutuse muutust."

Kultuuriminister Laine Jänes (Reformierakond) laskis ministeeriumi avalike suhete nõunikul teatada, et minister otsustas Kaplinski ettepaneku kommenteerimisest loobuda, kuna ta on veel selle aasta alguses avaldanud Postimehes arvamusartikli riigi sümbolite teemal, kus ta on põhjalikult käsitlenud ka hümni temaatikat.

Kultuuriminister on seal kirjutanud, et hümn on püha, mis Eesti kontekstis tähendab tabu.

"Ühed ütlevad, et sümbolite puhul mängivad määravat tähtsust traditsioonid ja ajalugu ning seetõttu ei tohi neid muuta. Eriti neid, mis on riigi jaoks kõige tähtsamad - lipp, vapp ja hümn.

Teised ütlevad, et sümbolid peavad ajaga kaasas käima ning neid on seetõttu vaja aeg-ajalt kas värskendada või muuta täielikult.

Riigi sümbolite puhul kaldun selgelt esimese lähenemise poole, isegi sel juhul, kui need sümbolid ei olnud täiuslikud oma sünnihetkel, muutis need täiuslikuks rahvas ise."

Kaplinski jaoks hümn tabu ei ole. "Eesti praegune hümn on hümni paroodia, Vabadussõja sammas on ausamba paroodia. Annaks taevas, et Eesti riigist ei saaks riigi paroodiat," kirjutas ta.

Kaplinski on paljude jaoks enfant terrible. Vikipeedia annab selle väljendi  vasteks "kohutava lapse", kes räägib täiskasvanuile siiralt hirmsaid asju, mida need kuulda ei taha.  

Samas viitab Vikipeedia Websteri sõnastikule, mis defineerib enfant terrible'i ebatavaliselt eduka, tavatu ja uuendusliku avangardse isikuna.

Just sellise isikuna on Kaplinski tänases Eestis üks väheseid vaimseid suverääne. Oleks paha, kui tema ettepanek jääks märkamata üksnes seetõttu, et ta esitas selle hapukurgihooajal. Veel halvem oleks aga, kui see jääks märkamata poliitikute või ringkondade tõttu, kes hümni tabuks peavad.

Eesti hümni teksti võib leida riigikogu kodulehelt ning seal on ka helifail MP3 formaadis.