Murray saabus Eestisse eelmise aasta juunis ning ta töö praegusel ametikohal kestab kaks aastat. 

Kui varasemalt olid liitlaste rotatsioonid peastaabis valdavalt kuuekuulised ametiajad, mille jooksul inimesed roteerusid Ühendkuningriigi ja Eesti vahel, siis nüüd püütakse üha rohkem inimesi Eestisse pikemaks ajaks jätta, rääkis ta.

Briti väed on olnud Eestis üheksa aastat. Praegu on Ühendkuningriigi sõdureid Eestis umbes 900 ning järgmisest kevadest peaks neid olema siin juba ligi 1200.

"Ma saabusin siia kogu selle mõistmise, hea tahte ja austusega, mis meie relvajõudude vahel on tekkinud," ütles Murray. Ta meenutas ka riikide varasemat koostööd Afganistanis, kus tema sõnul sai Eesti ja Ühendkuningriigi sõjaline suhe olulise tõuke.

Murray hinnangul on kahe riigi sõjaline koostöö erakordselt tihe.

"Oma ligi 30-aastase armeekogemuse põhjal ütleksin, et töötame Eesti vägedega lähemalt kui ühegi teise riigi vägedega maailmas," ütles ta. "Seisame õlg õla kõrval oma töö igas valdkonnas – alates sellest, kuidas tegutseda ja võitu saavutada, kuni puhttaktikaliste küsimusteni: kuidas lahinguväljal sidet pidada, omavahel andmeid vahetada ning manööverdamise ja kaasaegse sõjapidamise kaudu eelist saavutada."

"Leian, et oleme erakordselt hästi lõimunud – sedavõrd, et meie Tapal paiknevat lahingugruppi juhib Eesti brigaad. Üksus ongi otseselt nende alluvuses," lisas ta.

Murray sõnul ei ole liitlaste koostöö puhul kõige olulisem mitte ainult tehniline võimekus, vaid ka vastastikune usaldus.

"Armees öeldakse, et usalduse tekkimist ei saa takka sundida. Sa ei saa kedagi kohe usaldada – selleks kulub aega," ütles ta. Tema sõnul on Eesti ja Ühendkuningriik üheksa aasta jooksul seda usaldust järjekindlalt kasvatanud ning jõudnud olukorda, kus teineteist nähakse pigem ühe meeskonnana kui eraldiseisvate üksustena.

Kevadel Eestisse saabuva uue Suurbritannia kontingendiga lõppeb ka senine soomusvägede kontseptsioon. Selle asemel luuakse spetsiaalselt Eesti operatsioonikeskkonda arvestav üksus, millel on mobiilsed sõidukid, tänapäevased relvasüsteemid ja kuni 250-kilomeetrise tegevusraadiusega droonid.

Ukraina õppetunde ei saa üks-ühele üle võtta

Sarnaselt Eestile õpib ka Briti armee Ukraina pealt, kuidas käib moodne sõjapidamine.

"Tänu Ukrainale antud toetusele on Ühendkuningriik – samamoodi nagu Eestigi – olnud erakordselt soodsas seisus, et ammutada vahetuid õppetunde Ukrainas toimuvast. Tuleb aga hoiduda valede järelduste tegemisest," ütles Murray.

Näiteks ei tähenda laialdane droonide kasutamine Ukrainas, et traditsioonilised sõjalised võimekused oleksid oma tähtsuse kaotanud. Briti armee juhtkond on selgel seisukohal, et endiselt on vaja erinevate võimekuste kombinatsiooni. 

"Mitte keegi Briti armees ega enamikus armeedes, mida ma tean, ei ütle, et raskesoomuse või raskemate võimekuste ajastu on läbi," lausus Murray.

Pigem tuleb ümber hinnata erinevate võimekuste osakaalu. Kõige kallimate ja raskemate platvormide kõrval peab olema piisavalt süsteeme, mida saab vajadusel suuremas koguses kasutada ja kaotada, rääkis ta.

Briti armee on võtnud aluseks niinimetatud 20–40–40 jaotuse. Umbes 20 protsenti ressurssidest suunatakse kallitele ja rasketele süsteemidele, mida soovitakse kaitsta ja säilitada. 40 protsenti läheb süsteemidele, mille puhul on kaotused vastuvõetavamad, sest need on odavamad ja neid saab suuremas koguses toota. Ülejäänud 40 protsenti moodustavad laskemoon ja muud kulumaterjalid. 

Murray rõhutas, et Ukraina sõja põhjal ei saa teha liiga lihtsaid järeldusi. See, mis toimib Ukraina lahinguväljal, ei pruugi täpselt samamoodi toimida mõnes teises konfliktis või geograafilises piirkonnas.

Eeldatavalt järgmise aasta aprillis saabubki Eestisse uus Briti väekontingent, millega lisanduvad ka kuni 250-kilomeetrise tegevusraadiusega droonid.

Britid võtavad NATO idapiiril toimuvat väga tõsiselt

Viimasel ajal toimub Euroopas üha enam julgeolekuintsidente – droonirünnakutest kuni riiklikult korraldatud sisserändeni –, mille taga nähakse Venemaa kõrvu.

"Kinnitan, et suhtume sellesse äärmiselt tõsiselt – see ongi meie peamine eesmärk. Eesti kaitsmine tähendab NATO kaitsmist, mis Ühendkuningriigi jaoks laieneb vahetult meie enda kaitsmisele. Me ei suhtu sellesse mitte mingil moel kergekäeliselt," lausus Murray.

Brigaadikindrali sõnul on põhjendatud tunnetus, et julgeolekuolukord Euroopas on muutunud. Ta rõhutas, et seda on võimalik näha ka objektiivselt, vaadates näiteks Saksamaa otsust omistada Venemaa valitsusele vaenulik tegevus Leipzigi lennujaamas ning sellele järgnenud diplomaatilisi samme.

Murray sõnul peab NATO üha enam arvestama tegevustega, mis jäävad otsese sõjalise konflikti lävest allapoole. Venemaa püüab tema hinnangul destabiliseerida lääneriikide ühiskondi tegevustega, mis ei pruugi veel käivitada NATO tavapäraseid sõjalisi reageerimismehhanisme.

NATO ei maga

Murray sõnul on Eesti enda kaitseplaan ja NATO kaitseplaanid omavahel tihedalt seotud. Tema hinnangul muudab see võimaliku kriisi korral otsuste tegemise ja vägede liigutamise kiiremaks. "Need kaks plaani on sümbiootilised. Nad on üksteist täielikult täiendavad," ütles ta. 

Ühendkuningriigi kontingendi juht on veendunud, et NATO suudab kriisi korral kiiresti tegutseda. 

"SACEUR ehk NATO Euroopa vägede ülemjuhataja langetab vajalikud otsused, mis tähendab, et vajadusel lähen otse lahingusse, viivitamata," rõhutas ta.

Murray lükkas tagasi väited, et NATO võiks Venemaa võimaliku rünnaku korral otsustamisega venitada või reageerimisega hiljaks jääda.

"Otsuste viibimist on NATO-le juba pikka aega ette heidetud. Praegu võib paljudest raamatutest ja artiklitest lugeda stsenaariume, kuidas midagi juhtub ja NATO magab selle lihtsalt maha või pole Tapal veel voodistki välja saanud. Soovin kõigile lugejatele kinnitada, et see ei vasta tõele. See pole lihtsalt tõsi," ütles Murray.

"Kõik, mida me teeme, on mõeldud sellele, kui kiiresti suudame reageerida ja kui kiiresti liikuda positsioonidele, kuhu peame minema, et Venemaa sissetungi peatada," rõhutas ta.

Tema sõnul ei ole NATO eesmärk Venemaad rünnata, vaid hoida ära Venemaa võimalik rünnak. "Soovime neile võimalikult selgelt mõista anda, et sellise sammu hind ületab kaugelt igasuguse võimaliku kasu," ütles Murray. 

Brigaadikindral meenutas, et kui Venemaa ohustab Eestit, ohustab ta kogu NATO-t. "Narva võib olla Eesti ja Venemaa piir, kuid mina näen seda ka NATO piirina," ütles ta.

Britid ei pea Eestit ohtlikuks paigaks

Murray sõnul toimub Suurbritannias aktiivne debatt selle üle, kui palju peaks riik kulutama omaenda ja NATO kaitsele. Kaitsekulutuste vajalikkust tuleb tema sõnul paratamatult võrrelda muude ühiskondlike vajadustega, eriti ajal, mil inimesed seisavad silmitsi elukalliduse, inflatsiooni ja kõrgete kütusehindadega. 

"Ühendkuningriigi väärtused on Eesti omadega identsed. Kui kodumaal selgitame, miks me Eestis oleme, on just väärtustest rääkimine vaieldamatult kõige olulisem – ning kogemuse põhjal on see alati toiminud," lausus Murray.

Samas ei nõustu Murray väitega, et Eesti oleks Ühendkuningriigi silmis muutunud paigaks, kuhu inimesed Venemaa läheduse tõttu enam minna ei julgeks.

"Ma pole mitte kunagi kuulnud kedagi Ühendkuningriigis ütlevat, et ta ei soovi Eestisse reisida, sest see polevat turvaline. Mu naine ja lapsed elavad siin koos minuga ning Tallinnas ja mujal Eestis asub arvestatav brittide kogukond. Mulle tundub, et Ühendkuningriigis ei peeta Eestit teistest selle piirkonna riikidest kuidagi erinevaks," rääkis ta.