Toiduainetööstuses levib üha enam võltsitud tooteid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Hobuseliha sisaldanud tooted, mille valmistaja turult hiljem ära korjas.
Hobuseliha sisaldanud tooted, mille valmistaja turult hiljem ära korjas. Autor/allikas: AP/Scanpix

Euroopa toiduohutusameti raporti kohaselt hakkab organiseeritud kuritegevus üha enam tõstma pead toiduainetööstuses, kus üha enam avastatakse järele tehtud kaupu.

Kuna toiduainetööstuses on taoline kuritegevuse liik veel uus, pole vahelejääjatele võimalik määrata ka vastavaid karistusi, vahendab The Guardian.

Seda sorti kuritegevuse on tinginud ka suured kaupmehe poolsed juurdehindlused, mis võimaldavad kehvema kvaliteediga tooteid müüa kõrgema sordi märgisega, et nii küsida suuremat hinda.

Nii näiteks sunnib see EL-i ametkondi kontrollima, kas rafineerimata külmpressitud kõrgekvaliteediline (extra virgin) neitsioliivõli on ikka selle kvaliteedile vastav, või on seda lahjendatud mõne odavama ja vähem kvaliteetsega.

Tavalise oliivõli ja neitsiõli hinnavahe on viiekordne, kuna odavama sordi oliivõli tehakse sageli purustatud oliividest ja kogu saagi jääkidest.

Neitsiõli on üks enim levinumaid võltsitavaid tooteid, mida kõrge kvaliteedimärgisega pakendis valekaubana müüakse. Iseäranis on seda sorti petuskeem levinud Itaalias.

Samuti petetakse igapäevasemate toidukaupadega nagu kala, liha, piim ja mesi ning väärtuslike vürtsidega nagu safran.

Meepettuste puhul asendatakse tegelik toode tihti värvitud suhkrusiirupiga.

Raportis tuuakse näide ka pisut enam kui aasta eest Euroopas lahvatanud hobuselihaskandaali kohta, kus ainuüksi vale pakendamisinfo võimaldas müüa teadmata päritolu ning inimesele toiduks sobimatut hobuseliha sisaldavaid tooteid.

Samuti käib toidupettuste alla tavaliste kaupade müümine öko või mahetoiduna, loomade päritolu või kasvutingimuste kohta käiva valeinfo kasutamine siltidel ning toodete säilivuskuupäeva võltsimine.

Euroopa toiduohutusameti (EFSA) raporti andmetel esineb väga palju ka alkoholi, näiteks odavama ja vähem kvaliteetse viina pakendamist kallite kaubamärkide pudelitesse.

Raskematel juhtudel on esinenud ka viina asendamist metanooliga.

Kallima kaubamärgi pudelisse pakendamist kasutatakse ka viski ning paljude teiste kange alkoholi brändide puhul.

Toidupettused jagatakse peamiselt kaheks: need, kus toote toorainet on järele tehtud, kasutatud odavamaid ja selleks mitte ette nähtud toorainet, ning need, mille sisu kohta antakse pakendil valeinfot ehk müüakse ostjale odavamat ja vähem väärtuslikku kaupa kallima pähe.

Pärast mullust hobuseliha skandaali käivitas toiduohutusamet koos Interpoliga operatsiooni Opson III, mille käigus korjati müügilt ära 1200 tonni kvaliteedinormidele mitte vastavat toitu ja 430 000 liitrit järele tehtud alkoholi.

Turult korjati ära näiteks 131 000 liitrit oliivõli ja äädikat, 80 000 küpsise ja maiustuse pakendit, 20 tonni vürtse, 186 tonni erinevaid hommikusöögihelbeid, 45 tonni piimatooteid ja 42 liitrit mett.

Operatsiooni käigus vahistati 100 inimest 33 erinevast riigist.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: