Eesti vesiviljeluse potentsiaal on kasutamata ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Pärnu Postimees/Scanpix

Eestil on kasutamata võimalused vesiviljeluseks ehk ühe meremajanduse haru arendamiseks, olgu tegu kalade, karpide või vetikate kasvatamise või muda ning pilliroo kasutamisega. Appi saavad siin tulla teadlased, sest osalt on asi takerdunud teadmiste taha.

Kalanduse teabekeskuse eestvedamisel võeti eile konverentsi vormis vaatluse alla sinise majanduskasvu potentsiaal Eesti rannikumeres.

Sinine majandus ehk meremajandus on lai mõiste, mis tähendab kõike laevandusest, kruiisindusest ja kalapüügist vesiviljeluseni välja.

Esimesed kolm on ajalooliselt oma potentsiaali juba tõestanud ning võetud kursil tuleb jätkata, sõnas Tallinna Ülikooli Eesti tuleviku-uuringute instituudi projektijuht Jüri Sakkeus.

Vesiviljeluse - kalade, vetikate või karpide kasvatamine ning mere ja rannaressursside nagu muda ja pilliroo nutikas kasutamine - potentsiaal vajab veel avastamist. Eriti paljutõotavad on Jüri Sakkeuse sõnul vetikad.

"Me teame, et meil on agariku näol maailmas unikaalsed vetikavarud, mida ka juba pikka aega kasutatakse, näiteks Est-Agar toodab furtsellaraani, mida marmelaadi komponendina kõik väga hästi teame, aga see on ainult üks näide, mida meie agarikust, meie punavetikast, saaks valmistada. On palju teisi võimalusi, mida praegu uuritakse," rääkis ta.

Eelkõige käib jutt ravimitööstusest, kus lisandväärtus oleks toiduainetetööstusega võrreldes kõrgem. Mullu instituudis tehtud meremajanduse valdkondade kaardistamisest selgub, et meres kalade või karpide kasvatamiseks ei ole Eesti olud väga soodsad.

Teisalt on tehtud vähe uuringuid, nii et ettevõtjad ei teagi veel nende harude täit potentsiaali. Just teadlaste ja ettevõtjate koostöö on see, kust sünnivad uued võimalused. Seda näitab Taani kogemus, kus väheväärtusliku kala väärindamisel tegid teadus ja tööstus süsteemselt koostööd, kuni asi hakkas vilja kandma.

Oluline on aga ka ettevõtlikkust suurendada, ütles Taani Tehnikaülikooli riikliku toiduinstituudi kaasprofessor Caroline P. Baron.

"Lasta tudengeid, just tudengeid rohkem kui teadlasi, minna ja eksperimenteerida. Alustada oma ettevõttega, sellest on väga palju kasu. Ja võtta eeskuju USA-st, kus ka läbikukkumine on aktsepteeritud, sest mida rohkem teed vigu, seda rohkem õpid ja muutud tugevamaks," lausus Baron.

Vesiviljelus võib anda aga vastuse teiselegi Läänemerega seotud probleemile, sest teatavasti on meie kodumeri üks saastatumaid maailmas.

"Kui me räägime kalakasvatusest meres, siis me räägime saastajast. Kui me räägime karbi- või vetikakasvatusest, siis me räägime tegelikult keskkonnameetmetest - mõlemad nimetatud tegelikult puhastavad merekeskkonda," sõnas Jüri Sakkeus.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: ERR-i raadiouudised

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: