Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon jätkas esmaspäeval avalikul istungil kaitsevaldkonna finantsjuhtimise ja riigikaitse hangetega seotud probleemide arutelu. Eesmärk oli saada vastuseid küsimustele, mis on kerkinud seoses riigikontrolli auditiga ning viimastel nädalatel avalikkuse ette jõudnud asjaoludega.

Istungi alguses selgus, et kohalekutsututest ei olnud kohale jõudnud kaitseminister Hanno Pevkur, riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) endine peadirektor Magnus-Valdemar Saar ega riigisekretär Keit Kasemets.

RKIK-i peadirektor Elmar Vaher rääkis, et kolmapäeval saavad komisjoni liikmed minna kohale RKIK-i, kus nad saavad ligipääsu dokumentidele, mis on riigi- või konfidentsiaalsussaladusega kaitstud.

Lisaks näevad komisjoni liikmed niinimetatud ajajoont, mille peal näidatakse erinevaid otsustuskohti ja materjale. Praeguseks pole endiselt täpselt teada, kes olid otsuste juures ja kuidas need kujunesid.

Vastusteta küsimused

Reinsalu rääkis, et saatis enne istungit kirjalikult küsimused Saarele. Esimene küsimus puudutas segadust, et Pevkuri sõnul ei süvenenud ministeerium üksikute tehingute tausta ning minister ja kantsler pole need, kes turuosalistega läbirääkimisi peavad.

Saar vastas Reinsalule, et tema kogemus oli vastupidine. Saar lisas, et Pevkur ei olnud selles distantsi hoidev ja üksnes informeeritud osapool, vaid sekkus aktiivselt protsessi. Väidetavalt toimusid iganädalased arutelud, kus käsitleti nii uusi tarnevõimalusi kui ka riske ja projektide käekäiku ning kus anti konkreetseid suuniseid.

"Ta tõi ja pakkus ise tehinguid, mida teha ning tema kaudu saabus RKIK-ile pakkumisi pidevalt," jätkas Reinsalu Saare vastuse lugemist. Pevkur olla ärgitanud vähemalt ühel korral pärast lepingute sõlmimist makset kiirkorras teostama, vähendades lepingulist maksetähtaega ning nõudis erandit riigi raamatupidamisreeglite täitmises.

Kommentaare paluti Kuuselt, kes ütles, et erinevaid moonapakkumisi saadeti kõikidele avaliku meiliaadressiga inimestele. Need pakkumised, sealhulgas ministri poolt, edastati RKIK-ile. Keskus omakorda pidi pakkumised valideerima, hindama tootmisvõimet, võimalust saada moona Ukraina abiks ja sellega seotud riske.

Kuusk nentis, et säärane pakkumiste edastamine erinevatelt osapooltelt, sealhulgas ministrilt, oli tavaline.

Veel on õhus küsimus, kes lõi kontakti Dataselgiga. Saar kinnitab, et kontakt tekkis Pevkuri kaudu, kes ütles oma selgituste taustal, et kontakt on usaldusväärne. Seejärel sai loodud kontakt ettevõttega Oculus, kes omakorda tõi mängu Dataseli. Pevkur aga eitab seda.

Jällegi palus Reinsalu selgitust Kuuselt, kes ütles, et temal pole põhjust ministri sõnades kahelda. "Magnus-Valdemar Saare esitatu mind ära ei veena, seal on üks kuvatõmmis ühest vestlusest, kus Magnus ise väidab, et ta on selle ministrilt saanud, aga teine pool seda ei kinnita," nentis Kuusk.

Sealt edasi pidi minema ahel, kus RKIK hindab pakkumisi ja toovad moona ukrainlastele ära.

Saar väitis veel, et viimased kaks tehingut Dataseli kaasuses tehti Pevkuri isiklikul estvedamisel. Seejuures oli ministri kindel huvi sõlmida tehingud läbi Kreeka ettevõtte Nordeto. Taas ärgitati lepinguid kiirkorras sõlmima, viidates pakkumuse lühikesele kehtivusajale.

Saar lisas, et esimeste lepingute tarnete hilinemisest oli selleks ajaks teavitatud. Nordeto oli tundmatu ja selle äritegevus ei olnud Saare teadmiste järgi seotud laskemoonaga ega kaitseotstarbelise kaubaga.

Reinsalu uuris, kas Pevkur andis suuniseid Nordeto vahendamisel või mitte. Jällegi vastas Kuusk, et pakkumised jõudsid kõigini, kelle avalik kontakt oli kättesaadav.

Teadaolevalt kas Pevkur või mõni kaitseministeeriumi ametnik ärgitas RKIK-i sõlmima täiendavaid lepinguid Dataseli moonaga seoses pärast seda, kui esimesed hangete tarneprobleemid olid ilmnenud. Kuusk ütles, et ei saa kinnitada mingisuguse survestamise toimumist.

Ettepanek lõpetada moona vahendamine

Saar ütles ka meediale, et tegi RKIK-i direktorina ettepaneku 2025. aasta alguses lõpetada moona vahendamine Euroopa rahurahastu kaudu. Reinsalu küsis samuti Saarelt selle kohta ja ta vastas, et esimesed tarneprobleemid Dataseli lepingutega ilmusid 2025. aasta jaanuaris või veebruaris. RKIK-il oli selge, et turg oli usaldusväärsetest pakkujatest kokku kuivanud ning Ukraina abistamisega senisel kujul jätkamine oleks eeldanud veelgi suuremate riskide võtmist.

RKIK olevat esitanud 2025. aasta hilistalvel kirjaliku ettepaneku lõpetada sellisel kujul Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahenditest laskemoona lepingute sõlmimine ning tagastada lepingutega katmata vahendid. Kaitseminister ettepanekut vastu ei võtnud ja otsustas abi vahendamisega jätkata.

Nendele väidetele vastas Kuusk, et tuleb üle kontrollida, kas selline kirjalik ettepanek tõepoolest esitati toona. Ta lisas, et juhul, kui see ka esitati, olid selleks hetkeks Dataseliga juba lepingud sõlmitud ning esimesed tähtajad juba käes.

Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Erkki Torilt küsiti, kas kaitseminister teavitas valitsuskabinetti probleemidest 2025. aasta alguses, kui ilmnesid riskid. Tori vastas, et talle teadaolevalt seda ei tehtud.

Tori ütles ka, et konkreetseid probleemseid moona vahenduslepinguid Euroopa rahurahastu eest pole valitsus arutanud. 2025. aasta sügisel tegi riigikontroll auditi, kus toodi moona vahenduslepingute riskid välja. Reinsalu uuris, kas ka siis ei pidanud valitsuskabinet vajalikuks seda eraldi arutada. Seda ei osanud Tori kommenteerida.

Moon Rumeenias

Istungil uuris Reinsalu ka moona kohta, mis on arvele võtmata ja asub Rumeenias vahelaos. Vaher ütles, et kõik vahendid ja moon, mis vahelaos on, ei ole Eesti omandis. Ta jätkas, et Eesti siiski valvab seda pinda, et olla kindel, et need asjad seal alles oleks. Vaher sõnas, et konteinereid moonaga on laos kümneid.

RKIK on käinud kahel korral mürske vaatamas. Esimesel korral ekspertiisi korras, mille käigus kontrolliti kvaliteeti ning saadi teada, et moon pole laskekõlblik ega vasta lepingule.

Teine käik oli umbes kuu aega tagasi ning toona oli eesmärk veenduda kauba olemasolus. "Tõepoolest, me ei lugenud üle kõiki üksikuid mürske, aga siis meeskond veendus, et see maht konteinereid, mis seal peaks olema, on alles," nentis Vaher.