Läänemets leidis oma pöördumises õiguskantslerile, et Kuuse ametist vabastamise tegelik põhjus ei olnud ametis oleva ministri ja kantsleri koostöö mittelaabumine, vaid tulevase ministri või valitsuspartei soov vahetada kantsler välja enne uue ministri ametisse asumist.

Madise viitas veel samal päeval Läänemetsale saadetud vastuses sarnasele olukorrale varasemast kohtupraktikast - maaeluminister Mart Järviku ja kantsler Illar Lemetti kaasusele 2019. aastast, kus kohus on oma otsuses märkinud, et ei saa ümber hinnata ministri põhjendusi ning sisuliselt otsustada, kas koostöö ministri ja kantsleri vahel laabus või mitte.

Madise tõi välja lõigu kohtuotsusest, kus märgiti, et kantsleri koostöö ministriga sõltub muu hulgas poliitilisest usaldussuhtest, mille jätkuva esinemise üle otsustab minister ainuisikuliselt. "Kantsleri ametist vabastamise otsustus on ministri subjektiivne hinnang tema koostööle kantsleriga, mida minister peab oma ettepanekus põhjendama valitsusele," leidis kohus toona.

Samuti on kohus lisanud, et vabastamist ei välista asjaolu, kui peaminister teeb samal päeval presidendile ettepaneku ka vastava ministri enda ametist vabastamiseks.

Madise ütles, et kui ametist vabastatud inimene leiab, et valitsuse korraldus ametist vabastamise kohta ei ole õiguspärane, on tal õigus pöörduda halduskohtusse.

Madise lisas ka, et põhiseaduse kohaselt ei ole sellises olukorras õiguskantsleril enam avalikult midagi öelda, kuivõrd see seaks kahtluse alla varasema jõustunud kohtuotsuse usutavuse. Õiguskantsleril ei ole selles asjas kohtusse pöördumise õigust, see õigus on üksnes ametist vabastatud inimesel endal, nentis Madise.

Läänemets kirjutas eelmise nädala neljapäeval õiguskantslerile paludes hinnangut, kas valitsuse ja kaitseministri tegevus on kooskõlas valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse, hea halduse põhimõtte ning professionaalse ja poliitiliselt sõltumatu avaliku teenistuse põhimõttega.

"Pean vajalikuks, et õiguskantsler hindaks juhtumit mitte üksnes konkreetse teenistussuhte seisukohalt, vaid ka põhiseadusliku ja institutsionaalse küsimusena: kus kulgeb piir poliitilise juhtimise õiguse ning professionaalse avaliku teenistuse parteistamise vahel," lisas Läänemets.