Lea Danilson-Järg: sõbralik Eesti - lahendus või probleem? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Põgenik Vao varjupaigataotlejate majutuskeskuses.
Põgenik Vao varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Autor/allikas: Jaanus Lensment/Postimees/Scanpix

Eesti ühiskond on tänaseks laias laastus jagunenud nö pagulaste aitamise pooldajateks ja vastasteks. Üks pool süüdistab teist riigi reetmises, teine pool aga vastu sallimatuses ja rassismis. Kõik, mida teine pool oma arvamuse levitamiseks ja upitamiseks teeb, külvab viha veelgi juurde, isegi kui aktsiooni pealkiri ja eesmärk on sõbralik. Millest selline lõhe, kui veel mõni aeg tagasi said kõik kenasti omavahel läbi? Nüüd aga eemaldavad paljud oma kauaaegseid sõpru isegi Facebooki sõprade nimekirjast.

Olles jälginud mõlema poole seisukohti ja järjest tulisemaks muutuvat konflikti, tuli mul meelde üks Alexander Kotchubei seminar neurolingvistilisest programmeerimisest (üks psühholoogia-alane meetod). Nimelt oli seal juttu konfiliktide tekkimise loogikast.

Kotchubei tõi välja kaks aspekti, mis mõjutavad konflikti tekkimist mingis küsimuses. Need aspektid olid seotud kahe teljega, uskumuse ja väärtuste teljega. Uskumise teljel saab määrata, kuivõrd inimene arvab, et miski on õige või vale. Väärtuste teljel saab määrata, kuivõrd on see oluline või mitteoluline inimese jaoks.

Konflikt tekib siis, kui ühe arvates on miski õige, aga teise arvates väär. Samas peab see küsimus mõlema jaoks väärtuste teljel väga olulises positsioonis olema. Kui inimestel on millegi osas erinev arvamus, kuid ühe või teise jaoks ei oma see küsimus väga suurt tähtsust, siis konflikti ei teki.

Seega on psühholoogiliselt lihtsasti seletatav, miks on ühiskonnas tekkinud tugev konflikt ja polariseerumine just pagulaste teemal. Eesti tulevik on inimeste jaoks väga oluline küsimus. Samas on arusaamad tulevikust, mida inimesed usuvad saabuvat seoses pagulastega, väga erinevad. Sellises olukorras on konflikt paratamatu ja ükski aktsioon, mis toetab vaid ühte konflikti poolt ei vii lahendusele lähemale vaid pigem süvendab erimeelsusi, viib järjest radikaalsemate arvamusavaldusteni.

Milles siis seisneb konflikti iva, mida saab kajastada uskumuste teljel? Võtan need kokku lühidalt ja püüan välja tuua veidi utreeritult vaid põhijooned. Kahe pooluse vahele jääb muidugi veel kõikvõimalikke segavariante, mis üldjoontes koonduvad ikkagi pooluste ümber.

Pagulaste vastuvõtmise pooldajad usuvad, et siia saabuvad heal juhul mõnisada suuremalt jaolt heasoovlikku, tänulikku ja kõrgharidusega inimest, kes hakkavad usinalt eesti keelt õppima ja tööd tegema, avavad restorane ja korraldavad toredaid kultuuriüritusi.

Pagulaste vastuvõtmise vastased usuvad, et alanud pagulaste laviin ei piirdu mõnesajaga. Nad usuvad ja kardavad, et piire ei saada pidama. Et kui Saksamaa ning teised paremal järjel olevad riigid on juba triiki täis pagulasi või kui kehtestatakse uued kvoodid, siis jõuavad nad varem või hiljem massiliselt ka siia Eestisse. Nad võtavad ära paljude töö, koormavad üle sotsiaalsüsteemi, mis on praegugi üsna nõrk. Oma loomupärasest kalduvusest või oludest mõjutatuna suurendavad kuritegevust ning nende seas võib olla ka islamiterroriste. Saades piisavalt suurearvuliseks, hakkavad nad peale suruma oma kultuuri reegleid ja kombeid.

Praegusel hetkel on mõlemad tulevikustsenaariumid alles hüpoteetilised ja meil on võimalik ainult uskuda ühte või teist võimalust, tuginedes enda varasemale kogemusele ja teadmistele. Konflikt saab laheneda ainult siis, kui mõlema poole esindajad tunnistavad endale ja avalikkusele, et arvamus, mida nemad esindavad, on nende arvamus, ja et teistel on õigus vastupidisele arvamusele, kui pooled ei sõima üksteist ega pea end absoluutse tõe kuulutajaks.

Arutelu ja argumenteeritud mõttevahetus saab alata siis, kui endast erineva arvamuse esindajat võetakse võrdväärse partnerina ja tema argumente ei naeruvääristata. Kui on toimunud nihe suhtumises teistsugusesse arvamusse, siis saab alles asuda konflikti iva kallale. Aeg toob juurde uut infot ja pisitasa hakkab paremini näha olema, kelle prognooside poole asi rohkem liigub, milline hüpotees tegelikkust täpsemini suutis ette näha. Inimesed saavad oma seisukohti ja uskumusi uute argumentide ja info valguses üle vaadata ning vajadusel korrigeerida.

Üks seltskond, kellest ma veel pole rääkinud, aga kellel on ka väga oluline roll selle konflikti üles kütmisel, on n-ö moraalijüngrid. Need inimesed rõhuvad kõiges sellele, et meil on moraalne kohustus aidata. Aga inimesed ju kardavad, nad on hirmul Euroopasse suunduva põgenikelaviini ees. Hirmu olematuks rääkimine, veel enam süüdistamine hoolimatuses ei aita kellelgi kartusest üle saada. See oleks sama hea, kui öelda lapsele, kes kardab pimedust, et pimedus on tühiasi ja tegelikult pole seal midagi karta ning kui sa kardad, oled loll. Niisugune abi töötab hirmust üle saamise vastu ja õõnestab inimeste usaldust üksteise vastu.

Kui Eesti soovib praegusest konfliktist välja tulla väärikalt ja üheskoos, oleks aeg korraldada sündmus, mis tooks konflikti osapoolte arvamusliidrid ühe laua taha selliselt, et seal ei kuulutataks ainsat tõde ja kus kellegi seisukohta ei alavääristata. Kus on lubatud olla sõbralikult eriarvamusel.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: