Norra välisminister Børge Brende rääkis sellel teemal ka oma Vene kolleegi Sergei Lavroviga, kui nad eile õhtul Oslos Barentsi euroarktilise nõukogu raames kohtusid, vahendasid NRK ja Yle.

"Ma soovisin saada selgitust, miks Storskogi piiripunkti tuleb Venemaalt sadu varjupaigataotlejaid, Soome aga mitte ühtegi. Lavrov lubas, et ta uurib seda asja," kommenteeris Brende.

Suurem osa varjupaigataotlejatest saabub Stroskogi piiripunkti Venemaalt Nikkeli linnast ja sageli kasutavad nad liikumiseks jalgrattaid. Käesoleval aastal on juba saabunud umbes 1200 inimest ning piiripunktis prognoositakse, et aasta lõpuks on tulnud lausa 5000 varjupaigataotlejat. Kogu eelmise aasta jooksul tuli vaid 20 varjupaigataotlejat.

Norra justiitsministeerium teatas, et Venemaalt saabuvate varjupaigataotlejate taotlusi pole kavas menetlema hakata. Valitsus koostab praegu migratsiooniameti jaoks uut juhendit, kuidas varjupaigataotlejaid Venemaale tagasi suunata.

"Need inimesed pole hädas. Venemaal on neil turvaline. Me peame kasutama oma ressursse nende inimeste jaoks, kes seda tõeliselt vajavad," selgitas Norra justiitsminister Anders Anundsen.

NRK tuvastas, et äsja saabunud varjupaigataotlejate hulgas on inimesi, kes on elanud Venemaal juba pikemat aega, mõni lausa 12 aastat.

Kui Yle eile Lavrovi käest küsis, kas Venemaa peaks Süüria põgenikke vastu võtma, vastas välisminister, et rahvusvahelise õiguse kohaselt otsustavad varjupaigataotlejad ise, kus nad oma taotluse esitavad.