Kantsler Kaimo Kuusk võib ministrivahetusega kaotada ameti

Kaitseministri kandidaadiks pakutud Martin Herem on väidetavalt seadnud ministriks mineku üheks tingimuseks, et senine kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk lahkuks, et uuele ministrile jääks personaliotsustes vabamad käed, väitsid ERR-ile mitmed allikad.
Herem on väidetavalt soovinud ka, et ta ei pea Reformierakonda astuma ega riigikogu valimistel kandideerima. Kas kõik need tingimused sobivad Reformierakonnale, selgub homme, kui Reformierakonna juhatus koguneb kujunenud olukorda arutama.
Eestist eemal viibiv Martin Herem pole teisipäeva hommikust saadik ERR-i kõnedele vastanud. Ka ei vastanud kõnele ametis olev kantsler Kaimo Kuusk.
Postimehele ütles Herem, et tal peaks ministriks minnes olema õigus teha personaliotsuseid. "Aga Kuusk on pigem praeguse ministri ning Reformierakonna oma teema. Las nad otsustavad seal, kas tahavad veel kedagi liigutada või mingisugust vastutust näidata," ütles Herem.
Kuuske aga ei saa niisama lihtsalt lahkuma sundida. Ministeeriumi kantsleri saab vabastada teenistusest, kui ministri hinnangul ministri ja kantsleri koostöö ei laabu. Avaliku teenistuse seadus ütleb ka, et kantslerit ei tohi teenistusest vabastada enne kuue kuu möödumist ministri ja kantsleri koos töötamise algusest.
See tähendab, et kui Martin Herem asuks kaitseministri ametisse, siis saaks ta kõige varem praeguse kantsleri vabastada kuue kuu pärast. Kuue kuu pärast toimuvad aga riigikogu valimised, mis muudaks sellisel viisil kantslerist vabastamise mõttetuks.
Seega, kui Reformierakond tahab Heremit kaitseministriks, on ainus kiire lahendus tema enda taandumine. Sellise kokkuleppe peaks tegema veel ametis olev kaitseminister Hanno Pevkur.
Kantsleri vabastab ametist valitsus ministri ettepanekul. Valitsuse istung toimub neljapäeval.
Kantsler Kuusk on teisipäeva õhtul külaline ETV "Esimeses stuudios". Saade algab kell 21.40 ja teda usutleb Johannes Tralla.
2024. aasta juulis teatas kaitseminister Hanno Pevkur, et esitab kaitseministeeriumi kantsleri kandidaadiks diplomaat Kaimo Kuuse. Pevkur ise teatas eelmise nädala kolmapäeval "Aktuaalses kaameras", et astub kaitseministri ametist tagasi. Ta ütles, et riigikontrolli kriitilised märkused kaitseväe ja riigi kaitseinvesteeringute keskuse tegevuse kohta on sellised, et tal tuleb võtta poliitiline vastutus.
Kaljulaidi ja Heremi sõnavahetus
Esmaspäeva õhtul puhkes sotsiaalmeedias tähelepanuväärne mõttevahetus riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme Raimond Kaljulaidi (SDE) ja Martin Heremi vahel pärast seda, kui opositsioonipoliitik hoiatas Heremit kaitseministriks mineku eest.
"Ma siiralt loodan, et Martin Heremil jätkub tarkust hinnata väga realistlikult seda, mida Reformierakond temast tegelikult tahab ja talle pakkuda saab ja mida see tegelikult tähendab, kui ta Reformierakonna ja Eesti 200 valitsusega liitub. Reformierakond ja Eesti 200 tahavad lihtsalt tema pagunite ja senise teenistuse aupaistest osa endale, et parandada tulemust Riigikogu valimistel. Selle kätte saamiseks on nad muidugi valmis praegu väga palju lubama. Paraku nad ei suuda neid lubadusi täita," kirjutas Kaljulaid.
Herem vastas tunde hiljem Kaljulaidile ja nimetas tema kirjutatut hämmastavaks ja järeldas Kaljulaidi kirjutatust irooniliselt, et "me võime omale lubada seitse kuud mingit suvalist "üleminekut", oht on aga nii kaugel, et ei maksa kiirustada".
"Meil ei ole eriti erinev maailmavaade, kuid sõjalise riigikaitse tegevustes vist ikka on. Kui peamine siiski ... kas sõda Ukrainas võib lõppeda näiteks kuue kuuga? Ma arvan et jah. Palju pärast seda Vene Föderatsioonil aega vaja, et midagi meie vastu teha? Ma arvan et veel kuus kuud. Selle taustal tundub mulle liigne risk seitse kuud oodata valimisi. Mida saab teha ... äkki kunagi räägin. Või lausa näitan," vastas Herem.
Toimetaja: Urmet Kook










