Kubereneri aed Toompea lossi kõrval kujundati ümber 1930. aastal ning kannab Konstantin Pätsi käeliigutuste jälge, ütles Trivimi Velliste "Aktuaalsele kaamerale".

Lõunafassaad muudeti sobivaks esifassaadiga, aeda istutati pärnad, mis tänaseks on suureks kasvanud - vastupidiselt barokkstiili nõuetele.

"Siia kavandati ka ühtlasi koht, kuhu tulevikus võib panna mingi mälestusmärgi, kus on praegu see lillepostament. Vanemad inimesed mäletavad - siin oli nõukogude ajal Johannes Lauristini kuju," rääkis Eesti sõjamuuseumi projektijuht Velliste.

Ta lisas, et tuleb alles otsustada, kas püstitada mälestusmärk Eesti Vabariigi päästekomitee esimehele, esimese valitsuse juhile, esimesele presidendile või mitte.

Konstantin Pätsist monograafiat kirjutav ajaloolane Ago Pajur ütles, et Päts on pälvinud nii ülistamist kui ka hukkamõistu. Pajur soovitab emotsioonideta kõigepealt järele mõelda, mille väärtustamiseks mälestusmärk püstitada. Tema ei pea Pätsi reeturiks - poliitiline mäng Eesti iseseisvuse kaotamise ajal käis üle väikeriikide peade.

"See on umbes sama nagu hakata küsima, et kas vägistamises ei ole mitte süüdi vägistatav ise. Kui Pätsile midagi ette heita - ja seda tuleks talle tingimata ette heita, sest heade tegude kõrval ei tohi ka halbu ära unustada -, siis see on 1934. aasta ja Eesti üleviimine demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele," rääkis Pajur.

Trivimi Velliste ütles, et tuleks korraldada ideekonkurss. Mälestusmärk avataks Eesti 100. sünnipäevaks 23. veebruaril 2018, mis on ühtlasi Konstantin Pätsi sünnipäev. Mälestusmärgi maksumusest võiks pool tulla riigieelarvest, pool aga koguneks korjandustest.

"Korjanduse käik ja korjanduse õnnestumine ise näitaks seda, kui tugev on rahva hulgas toetus ja kuidas rahvas tajub Konstantin Pätsi - kas rahvas tajub, et tegemist on Eesti George Washingtoniga. Ükski ameeriklane ei kujutaks ette, et USA pealinnas poleks mälestusmärki George Washingtonile," selgitas Velliste.