Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Elektrilevi: suuremaid talumajapidamisi sõltumatu ühendus esialgu toetama ei hakka

Foto: ERR

Eestis on kümneid maaperesid, kes on hädas elektrivoolu pinge kõikumisega. Riigi suurim võrguettevõte Elektrilevi on ehitanud valmis esimese päikesepaneelide ja diiselgeneraatoriga minielektrijaama ja kui pilootprojekt õnnestub, hakatakse neid paigaldama eraldiasuvatele majapidamistele, kus elektriliinide hooldamine või uue alajaama ehitamine on liiga kallis.

Kaaritsa talu Raikküla vallas Valli külas asub üsna suure tee ääres, kuid pinge kõikumisega ollakse seal hädas juba aastaid. Noorperemees Mart Jaakson ütles saatele "Aktuaalne kaamera. Nädal", et varem tuli alati arvestada naabrite tegemistega.

"Näiteks naabrimees kaks kilomeetrit eemal keevitas ja siis meil lihtsalt voolu ei olnud. See hakkas kõikuma, me ei saanud ühtegi masinat järele panna, isegi kohvimasinat mitte. Boileri ja mikrolaineahju ja sellised asjad pidime välja lülitama, enne kui sai puid saagida. Väga raske oli enne," rääkis Jaakson, kelle sõnul kestis selline elu 15 aastat.

Selle Raplamaa majapidamise juures tuli teha valikuid - kas paigaldada uus alajaam ja mitu kilomeetrit uusi elektriliine või autonoomne elektrisüsteem, mis on oluliselt odavam.

"See tuleb odavam kui siia keskpingeliin ehitada ja alajaam, sest see praegu on küllaltki kaugel, umbes 2,5 kilomeetrit või rohkemgi on seda madalpingeliini," ütles Elektrilevi automaatika sektori juhtivspetsialist Mati Kuusemets.

Kogu projekti maksis kinni Elektrilevi. "See on kõik Elektrilevi kulu, majaomanikule ei läinud see maksma midagi. Nii palju kui ta lubas oma maa peale paigutada need seadmed," ütles Kuusemets.

58 protsenti Elektrilevi võrgust asub hajaasustuses, kuid seal elab vaid 13 protsenti klientidest, kelle majapidamistes tarbitakse ära 4 protsenti kogu elektrist.

"Kogu selle tehnoloogia arendamise mõte on see, et hajaasustuses vähendada ebaefektiivsust. Kuna hajaasustuses on väga palju võrku ja väga vähe tarbijaid, me peame leidma uusi võimalusi, kuidas ilma võrguta tagada nendele klientidele elekter," selgitas Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere.

Seega on Valli külas asuv minielektrijaam omalaadne katseprototüüp, mis toimib ja toodab elektrit päris kliendile. Kui esimene talv mööda saab, osatakse juba täpsemalt öelda, milline üks väikemajapidamisse sobiv elektrijaam olema peab ja milliste tarbimisharjumustega kliendi juures see kõige paremini toimib.

"Täna me näeme ikkagi, et väga suure tarbimisega ja suuremaid talumajapidamisi selline süsteem esialgu vähemalt toetama ei hakka. Kui me otsime ikkagi hajaasustuses olevale ebaefektiivsusele paremat lahendust, siis me peame alustama sellistest kohtadest, kus tõesti tarbimine on hooajaline, näiteks suvemajad. Kogu hajaasustusest meie andmetel, tarbimisandmete põhjal, on võimalik teha järeldusi, et umbes 45 protsenti sellel territooriumil olevatest majapidamistest on hooajalise tarbimisega suvemajad ja me alustame sealt," rääkis Mere.

Elektrilevi juht ei tee saladust, et suurima võrguettevõtte monopoolne seisund mureneb ja see on ka üks põhjus, miks on asutud otsima uusi ärimudeleid ennekõike hajaasustuses.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: