Juhtmevabalt elektrit tootvad päikesejaamad õigustavad end kriisis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Elektrilevi katseprojekt päikesepaneelidel põhinevate autonoomsete elektrijaamagaga on tunnistatud edukalt lõppenuks. Lõuna-Eestit tabanud tormis oli ühe katsealuse talu ainus, kus vool alles jäi. Nüüd on Elektrilevi valmis autonoomseid elektrijaamu juba laialdasemalt hajaasustuspiirkondades rakendama.

Anneli Juhanson on üks neljast, kelle talus Elektrilevi kolm aastat tagasi juhtmevaba päikesepaneelidel elektrijaama katsetama asus. Eesmärk oli välja selgitada, kas talu ületab uue elektrisüsteemi ülempiiri või mitte. Varem käis Valgamaal Nihujärvel elava naise talus elekter tormidega pidevalt ära.

"Mõnikord oli päris tihti, kui suur torm oli. Maksimum on üheksa päeva ära olnud, enne kui sai korda," meenutab Juhanson.

Nädalavahetusel Lõuna-Eestit tabanud tormis oli Juhansoni talu ümbruskonnas aga üks väheseid, kus vool alles jäi - sest ta ei olnud sõltuv elektriliinidest. Samas üks naabrimees ootab siiani ühenduse taastamist.

Ka oma päikesejaama kasutades on Juhansoni talus voolukatkestusi ette tulnud, ent mitte enam nii palju ja nii tihti kui varem.

"Hästi lühiajalisi on olnud lihtsalt, pikki ei ole kunagi olnud. Mingi 15 minutit võib-olla maksimum või siis üldsegi ainult paar minutit, siis nad lülitavad sealt arvuti kaudu ise tagasi sisse. Ja kaugjuhtimise teel saavad lülitada ka, ei pea ise kohale tulema," on Juhanson uue elukorraldusega rahul.

Elektrilevi on oma kolmeaastase katseprojekti nelja hajajaamaga Valgamaal, Lääne-Virumaal, Pärnumaal ja Raplamaal lugenud õnnelikult lõppenuks. Aastaringseks elamiseks mõeldud taludes toetas Elektrilevi süsteemi ka varugeneraatoriga, suvilasse paigaldatud päikesejaam generaatorit ei vajanud.

Vaid Raplamaa talus, kus ka loomi peeti, jäi võimsusest väheks ja pere loobus Elektrilevi ehitatud lahendusest.

"Raplamaal me tänaseks oleme tõdenud, et seal sellist lahendust täna ei kasutata. Täna on klient võrguühenduse küljes," kommenteeris Elektrilevi juhatuse liige Taavo Randna. "Tarbimisvajadus esialgu oli meil teada teistsugune, kui kliendil vaja oli. Samuti see esimene testseade, mis me Raplamaale panime, ei olnud väga õigesti komponeeritud ehk see lahendus ise ei olnud väga hästi tehtud, seepärast me seal täna kasutame võrgulahendust."

Nüüdseks on Elektrilevi rakendanud edukalt katseperioodi läbinud juhtmeta hajalahendust ka Leedus ning on valmis Eestissegi uusi päikesejaamu paigaldama.

"Sellised lahendused sobivad hästi aladele, kus elektrivõrk on väga kaugel, on pikad liinid madalpingevõrgus. Kui me asume neid liine uuendama, siis sellistes kohtades me tõsiselt kaalume alternatiivina liini uuendamise asemel panna lokaalne hajajaama lahendus kliendile," ütles Randna. "Samuti me püüame sellist lahendust pakkuda ka ühe varustuskindluse lahendusena elutähtsa teenuse osutajatele, näiteks vee-ettevõtted, mobiiliettevõtted, kütuseoperaatorid. Tiheasustustes võrk kindlasti on ja ka jääb kõige mõistlikumaks lahenduseks ja igale kliendile me seda lahendust täna kindlasti ei soovita."

Testprojekti hajajaamade rajamise kulud kattis Elektrilevi ise. Ka edaspidi jätab ettevõte need kulud enda kanda, kus see liinivõrgust soodsam ja mõistlikum lahendus on. Kes aga veel Elektrilevi klient ei ole ja tahab omale juhtmevaba päikesejaama, neile ehitatakse see n-ö letihinnaga.

"Kui on selline suvine, hooajaline kasutus, siis on hind kuskil 10 000-15 000, ja kui on selline aastaringne lahendus, siis need summad ületavad juba 20 000 euro piiri," ütles Randna.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: