Krimmis kuulutati välja erakorraline olukord ({{commentsTotal}})

{{1448175618000 | amCalendar}}
Foto: Reuters/Scanpix

Krimmi poolsaarel kuulutati välja erakorraline olukord pärast seda, kui ööl vastu pühapäeva katkes elektriühendus Krimmi ja Ukraina vahel. Ukraina siseministeeriumi andmetel lasksid tundmatud isikud õhku kaks viimast allesjäänud kõrgepingemasti, mille kaudu toimetati elektrienergiat Ukrainast Krimmi.

Kella poole ühe paiku öösel toimunud plahvatused jätsid elektrienergiata ligi kaks miljonit elanikku poolsaarel, mille Venemaa Ukrainalt 2014. aastal annekteeris.

"Selliste temperatuuride juures on Krimmi oblasti elektrinõudlus umbes 800 megavatti. Meie suudame toota 350 megavatti. Seega on puudub 450 megavatti, mille kompenseerime roteeruvate elektrikatkestustega," vahendas "Aktuaalne kaamera" Krimmi energiaministri Sergei Jegorovi sõnu.

Praeguseks on kõige olulisema tähtsusega taristu viidud üle autonoomsele energiale. Simferoopoli lennujaam, Kertši sadam ning raudteejaamad töötavad tavapäraselt, vahendas uudisteagentuur Interfax. Krimmi juht Sergei Aksjonov aga kutsus eraisikuid üles elektriseadmeid mitte kasutama.

Sevastoopolis otsustati sulgeda lasteaiad ning jätta ära 1. kuni 4. klasside tunnid üldhariduskoolides. Ka ei sõida linnas trollid.

Krimmi võimud soovitasid elanikel vett ja akusid varuma hakata juba reedese rünnaku järel.

"Alguses arvasin, et tuul katkestas elektri. Mina oma eas olen kõigeks valmis, akud on olemas, täitsin ämbrid veega," rääkis Sevastoopoli elanik.

Osa Vene meediast on süüdistanud kõrgepingemastide õhkulaskmises Ukraina rahvuslasi. Ukraina siseministeeriumi osakonnaülem Ilja Kiva teatas aga Facebookis, et Hersoni oblastis paiknenud mastid õhkisid ”tundmatud isikud”.

Mõned aktivistid, sealhulgas krimmi tatarlaste esindajad proovisid Hersonis takistada elektriliinide taastajaid. "Seisame siin ja jääme siia. Meid ei saa ära osta ametite pakkumisega. Kõik peavad teadma, et me ei lahku siit," sõnas Krimmi peakorteri tsiviilblokaadi juht Lenur Isljamov.

Ukraina riikliku energiafirma Ukrenergo teatel purustati kõrgepingemastid plahvatuses või mürsurünnakuga. Seni ei ole keegi võtnud vastutust elektriliinide ründamise eest.

Kui kaua võtab aega, et ligi kaks miljonit elanikku saaks elektri tagasi, on teadmata.

Pildil on üks õhatud mastidest.

 

Toimetaja: Rain Kooli, Greete Palmiste



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: