Krimmi suvepealinnas Jaltas asus kunagi Efran Kudusovi kohvik. Nüüd on tema kohvik hoopis Kiievis, sest ta oli sunnitud 2014. aastal Venemaa okupatsiooni eest Krimmist lahkuma.

"Ma lahkusin seepärast, et ma tahtsin õiglust ja vabadust. Sellepärast, et Vene impeerium muutis jälle Ukraina ja Krimmi vanglaks. Minu rahvas on sunnitud elama vanglas. Ametlikult nimetatakse seda okupatsiooniks, aga mina tunnen, et see on vangla," rääkis Kudusov.

Isa Akajev lahkus samuti Krimmist 2014. aastal. Krimmitatarlastele meenutab Vene okupatsioon Stalini-aegset küüditamist. 1944. aastal deporteeriti kõik krimmitatarlased sealt Kesk-Aasiasse. Koju tagasi said nad pöörduda alles 45 aasta pärast, kui algas Nõukogude Liidu lagunemine.

"Kui nad küüditasid meid Krimmist, hävitasid nad kogu meie pärandi. Nad hävitasid kõik meie kalmistud ja mošeed. Nad proovisid kogu meie eksistentsi inimkonna mälust pühkida, et keegi ei saaks teada, et selline rahvas oli kunagi olemas," ütles Isa Akajev, kes on Ukraina sõjaväelane.

"Krimmitatarlased kui rahvus oli keelatud. Rahvaloendusel polnud võimalik end niimoodi määratleda. Meie koole, kirjandust ja teatreid polnud olemas," selgitas Kudusov.

Krimmitatarlaste kannatusterada algas palju varem kui Stalini ajal. 12. sajandil okupeeris Venemaa Krimmi khaaniriigi.

Sõdur kutsungiga Tatarin ehk Tatarlane kuulub esimesse krimmitatarlaste põlvkonda, kes on sündinud oma kodumaal, Krimmis.

"1944. aasta küüditamine on tegelikult genotsiid, nad üritasid hävitada kogu rahvuse. Räägitakse palju just sellest küüditamisest, aga tegelikult oli see juba kuues kord. 18. sajandist alates on Venemaa üritanud puhastada Krimmi poolsaart põlisrahvast kuus korda," ütles Tatarlane.

Praeguseks on krimmitatarlase küüditamist tunnistanud peale Ukraina veel ka Läti, Leedu, Poola ja Kanada. Võib-olla liitub nende riikidega ka Eesti?

"Meie jaoks on see väga tähtis. Eesti riik räägib sellest, et kõik Nõukogude Liidu võimu kuriteod vabade rahvaste, sealhulgas krimmitatarlaste vastu peavad saama õiglase hinnangu. Sellega me looksime tingimused, et need kuriteod mitte kunagi enam ei juhtuks ei krimmitatarlaste, ei eestlaste, ega mitte kellegi vastu," rääkis Krimmitatari Esinduskogu esimees Refat Tšubarov.

Ukraina sõjaväelane Tatarlane usub, et kunagi Ukraina vabastab Krimmi.

"Kaks aastat jalaväes sõdimist õpetas mulle, et ei tasu planeerida pikemalt ette, kui üks-kaks päeva. Sa ei tea, mis võib juhtuda homme või ülehomme. Sul on ülesanne tänaseks ja täna see peab saama tehtud. Ma usun, et Krimm üks päev vabastatakse ja Ukraina territoriaalne terviklikkus taastatakse. Kas ma seda päeva näen? Ma ei tea. Kõik on Allahi kätes," rääkis ta.