Eestis väljastatud võlakirjade kogumaksumus võrreldes meie sisemajanduse kogutoodanguga on Euroopa Liidu maade seas kõige väiksem. Eesti turu väiksuse põhjus on see, et riik pole ise võlakirjasid emiteerinud ehk investoritelt raha laenanud, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Seda aga, miks ettevõtted võlakirjasid ei väljasta ja vajadusel pigem pangast raha laenavad, saab LHV panga majandusanalüütiku Heido Vitsuri sõnul põhjendada sellega, et Eestis lihtsalt pole küllalt suuri ettevõtteid, kellele emissioon kasuks tuleks.

Nimelt on emissioonitasud väga kõrged ja teiseks on pankade intressitasud nõnda väikesed, et praegu on mõistlikum pangalaen. "Kui on raha võimalik teisiti saada ja täna on võimalik teisiti saada, kellel on mõtet ja põhjust investeerida, siis võlakirju selleks ei kasutata," selgitas Vitsur.

Lisaks peab investor võlakirjadest saadava tulu eest maksma täiesulatuses tulumaksu. Sestap on ka investoreid raske võlakirju soetama saada. See aga piirab ka võlakirjade turu väiksus välisinvesteeringute jõudmist Eestisse, mis ühtlasi tähendab see, et pensionifondide tulust investeeritakse Eestisse vaid neljandik.

Riik soovib elavdada võlakirjaturgu pandikirjadega

Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärti sõnul plaanib riik turu elavdamiseks lubada pankadel emiteerida pandikirju ehk võlakirju, mille panga poolseks tagatiseks on eluasemelaenu võtnute kinnisvara.

"See raha, mida pangad läbi pandikirjade emiteerimise saaksid kaasata, kas Eesti kohalikult turult või ka välisturgudelt, võiks minna pankade poolt ettevõtete finantseerimiseks," rääkis Auväärt.

Kuid suuremad Eesti pangad tegutsevad Rootsi kapitalil ning seetõttu jääb küsimus, kas pandikirjadesse investeeritud raha reaalselt Eesti majandusse jõuab ehk kas pangad hakkavad teenitud tulu eest rohkem laenu andma või liigub see Eestist välja.

Auverti väitel on seda raske ennustada, kuid ta rõhutab, et just läbi väiksemate pankade võib pandikirjadest saadud tulu võib pigem Eesti turule jõuda. "Suurte pankade kõrval on oma turuosa kasvatanud ka sellised finantsettevõtted, mis ei ole otseselt välisomandis, ja pigem võiks see raha minna väiksemate ettevõtete finantseerimiseks," leidis Auväärt.

Vitsur: võlakirjasid peaks kasutama

Heido Vitsuri hinnangul saab aeg, mil pangalaenude intressi pea nulli lähedased püsivad ükskord läbi ning Eesti ettevõtted hakkavad tundma huvi võlakirjade emiteerimise vastu. Selleks aga peab riik looma senisest soodsama keskkonna.

"Oleks vaja oskusi, institutsioone ja vastavat haridust, kuid üks, mis kindel, võlakirjade kasutamist tuleks alustada kindlasti," toonitas LHV analüütik. Küsimus, kas riik võiks näiteks võlakirjadest saadud tulu vähem maksustada, vajaks Thomas Auväärti hinnangul laiemat poliitilist debatti.

Samas on tema väitel kogu Euroopas arutlusel võlakirjade emissioonitasude vähendamine, mis teeks investorite kaasamise lihtsamaks just väiksematele ettevõtetele.