"Ma usun, et vabatahtlikkus on väga hea alus armee üles ehitamiseks, kuid paindlik süsteem, mis hõlmab nekruteid, on riigi jaoks hea," sõnas ta intervjuus BNS-ile.

Sõjaväekohustuse taastamine on vajalik seoses muutunud julgeolekuolukorraga, kuna riigi relvajõud peaksid kohanema riiklike julgeolekuhuvidega, sõnas Bydén.

Rootsi peatas kohustusliku väeteenistuse kuue aasta eest, kuna riik ei seisnud silmitsi otsese sõjalise ohuga. Samas taotleti piisavalt suurt armeed, mis suudaks toetada sõjalisi operatsioone üle terve maailma.

Paraku on sõjaväkke minna soovivate vabatahtlike arv viimastel aastatel kahanenud, lausus kindral.

Rootsi valitsus kaalub nüüd süsteemi, mis hõlmab nii vabatahtlikke kui kutsealuseid.

"Selleks on vaja tänavu langetada poliitilisi otsuseid," sõnas Bydén.

Rootsi relvajõududes teenib praegu umbes 55 000 sõdurit.

Leedu taastas mullu sõjaväekohustuse seoses Ukrainas puhkenud ülestõusuga ja potentsiaalsele ohule regioonis.