Jaak Valge: Konstantin Päts oli majanduslikult orienteeritud ja motiveeritud
Tartu ülikooli dotsendi Jaak Valge sõnul oli president Konstantin Päts nii poliitiliselt kui ka majanduslikult motiveeritud.
Vikerraadio "Eesti lugude" sarjas arutleti täna, milline mõju oli president Konstantin Pätsi majandustehingutel Eestile. Kui Päts võttis Nõukogude Liidust raha vastu, siis kelle käest, mille eest ja kas see ka Eesti käekäiku mõjutas?
Tartu ülikooli dotsent Jaak Valge rääkis Pätsi majandustegevuse küsimusi tekitanud poolest, eeskätt majandustegevusest ida suunal. Saates vastati küsimustele, kas ja kui palju sai Konstantin Päts riigijuhina Nõukogude Liidu ettevõtetelt tulu, kas Konstantin Päts tegi mõne otsuse Nõukogude Liidu huvides.
1919. aastal, mil Vabadussõda veel käis, asutati Harju Pank. Selle asutajate hulgas oli ka Konstantin Päts, kellest sai panga nõukogu esimees.
Valge selgitas, et 1920. aasta sügisest hakkas Harju Pank tegelema kullavahendusoperatsioonidega ning oli selles ka edukas.
"Esialgu kuulusid aktsiad hoopis ühele Taani korporatsioonile, aga kui eestlased nägid, et see pank teenib nii suuri kasumeid ja veel õiged kasumid hakkavad terendema, otsustati aktsiad taanlaste käest ära osta. Selleks võeti Eesti Pangast laenu, mille tõttu sattus Harju Pank esimesse laenusõltuvusse," rääkis Valge.
Kuigi Päts oli Harju Panga nõukogu esimees, ei pruukinud ta selle operatiivtehingutega kursis olla, kuid Valge sõnul pidi ta olema kursis sellega, et pank tegeleb kulla vahendamisega. "Kindlasti pidi ta heaks kiitma selle, et pang abaasil moodustati veel rida ettevõtteid, mis pidid hakkama Venemaaga suuräri ajama. Paraku sellest midagi välja ei tulnud ja need ettevõtted pankrotistusid ja tõmbasid Harju Panga raskustesse," ütles dotsent.
Ta selgitas, et kui 1924. aastal sattus Harju Pank väga suurtesse raskustesse laenu tõttu Eesti Pangalt ja ka selle tõttu, et Venemaaga äritegemiseks loodud ettevõtted ebaõnnestusid, siis ristusid panga aktsionäride teed rahvusvahelise aferistiga, kelle nimi oli Armand Hammer.
"Tema ostis ühe osa pangast ära, aga see ei päästnud panka. Kui Eestis vahetus valitsus 1924. aasta kevadest, siis Eesti Pank keeras ka oma laenukraani Harju Pangale kinni. Harju Pank suutis veel Hammeri panusega ja muude tegevustega tiksuda 1925. aasta kevadeni ja siis läks pankrotti, võttes kaasa ka hoiustajate raha, kellest osad olid hoiustanud ju seetõttu, et panga omanike hulgas oli Päts, tema maine tõttu paigutasid sinna raha," rääkis Valge.
Samal ajal kui Päts oli panga nõukogu esimees, oli ta ka 1924. aastani riigijuht.
Hariduselt oli Päts õigusteadlane, jurist. Valge sõnul oli ta aga ka majandushuvidega.
"Ta oli majanduslikult orienteeritud ja motiveeritud, ta oli majandushuvidega. Ta mõtte hammasrattad keerlesid kogu aeg selles suunas ka, kuidas jõukamaks saada, nagu paraku poliitikutel tihti on. Me võime kaasaja poliitikuid ka ridamisi nimetada, kes on nii poliitiliselt kui ka majanduslikult motiveeritud. Päts seda kahtlemata oli," rääkis ta.
"Ei ole alust arvata, et ta oleks olnud väga nigel majanduslik mõtleja või nigel ärimees. Ma usun, et pole kahtlust, et tema ärilised ettevõtmised tulid paremini välja kui Johann Laidoneril," lisas Valge.
Kuula täispikka saadet Vikerraadio kodulehel või pleierist:
"Eesti lugu" räägib avameelselt Pätsi elust ja käekäigust
Raadiosaade "Eesti lugu" räägib läbi mitme saate ausalt ja avameelselt Konstantin Pätsi, avaliku elu tegelase, poliitiku, riigimehe Eesti esimese peaministri ja esimese presidendi elust ja käekäigust alates 1905. aasta revolutsioonist kuni surmani Venemaal Buraševos.
Konstantin Pätsi ja Eesti riigi elukäigu kolm murdepunkti on aastatel 1918, 1934 ja 1939 ehk suurtest teenetest sõltumatu Eesti rajamisel kuni riigipöördeni 1934. aastal ja paljuvaieldud otsuseteni 1939. ja 1940. aastal.
Esimese saates rääkis Tartu Ülikooli dotsent Ago Pajur Konstantin Pätsi 1939. ja 1940. aasta otsustest ja kommenteeris Rootsist hiljuti Eestise jõudnud salvestust Konstantin Pätsi kohtumisest riigipöörajatega 1940. aastal. Mis oli toona teada suurriikide plaanidest, missugused kuulujutud levisid Eesti võimaliku saatuse kohta? Kas Talvesõda ka tol ajal võidukana paistis? Kui ei oleks alla kirjutatud nn baaside lepingut, kas Eesti oleks siis pääsenud kergemalt? Miks Pätside pere eksiili ei läinud?
Saadet saab kuulata Vikerraadio kodulehel või pleierist.
Teises saates kõneles Tartu Ülikooli profgessor Andres Kasekamp paremäärmuslusest 1930. aastate Euroopas ja Konstantin Pätsi vastasseisust vapsidega. Missugused olid poliitika tegemise viisid tolleaegses sõjaeelses Euroopas? Miks otsustasid vabadussõjalased poliitikasse minna? Kes oleks võinud võita 1934. aasta aprilli kavandatud riigivanema valimised: Andres Larka, August Rei või Johan Laidoner?
Saadet saab kuulata Vikerraadio kodulehel või pleierist.
Toimetaja: Merili Nael