Eesti ei osale ilmselt Expo maailmanäitusel Dubais ({{commentsTotal}})

Eesti ei osale tõenäoliselt järgmisel Expo maailmanäitusel Dubais. Nii EAS kui majandusministeerium kinnitavad, et on üritusel osalemise osas skeptilised, kuid lõplik otsus tehakse siiski alles pärast ettevõtjate ärakuulamist.

Eesti on viimastel aastatel osalenud kõigil Expo maailmanäitustel oma rahvuspaviljoniga - nii 2000., 2010. kui ka 2015. aastal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Möödunud aastal Milanos toimunud Expol olid Eesti ja Leedu ainsad osalenud riigid Põhja- ja Baltimaadest. Osalemine läks Eestile maksma 4,9 miljonit eurot, millest 1,2 andis euroliit.

Aastal 2020 Dubais toimuval maailmanäitusel osalemine maksaks aga vähemalt seitse miljonit eurot ning seekord ei saaks loota ka eurorahale.

"Me arvame, et Expo on selline üritus, mis on tegelikult riigi promomiseks vajalik, aga seal ei pea iga kord osalema. Dubai Expol osalemine on kindlasti isegi kordades kallim kui Itaalias, sest kui me läheme Aasia või Lähis-Ida kultuuri, siis tuleb tegelikult rohkem kulda ja karda panustada, ei saa ehitada hööveldamata laudadest paviljoni," selgitas EAS-i juhatuse liige Indrek Kaju.

Majandusministeerium küsis mais arvamust kaheksalt ettevõtlusorganisatsioonilt. Kõik ei ole veel ministeeriumile vastanud, kuid seniste vastuste põhjal tundub, et enamik ettevõtjatest pigem ei poolda järgmisel Expol osalemist.

Kaubandus-tööstuskoda leiab näiteks, et Expole kuluvat raha saaks ka paremini kulutada

"Kõik ettevõtjad saavad aru, et riigi mainekujundus on oluline, kuid arvestades kogu selle ettevõtmise kulukust, siis kas see oleks kõige otstarbekam viis riigi mainekujundust teha," ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir.

Üks neist, kes siiski Expol osalemist pooldaks, on toiduliit, kuid liidu hinnangul tuleks muuta seda, kuidas Eesti esindatud on, sest Milano paviljonist neile väga palju kasu polnud.

"Teha tuleks kindlasti konkreetseid tegevuspäevi või kõikide tööstuste päevi, kuhu kutsuda konkreetsed äripartnerid külastama, sest olgem ausad - regioon on suur ja selles regioonis liigub ka raha. Nii et ärilises mõttes oleks see päris hea, aga seda tuleb teha väga suunatult," selgitas toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: