Valitsus on juba poolteist aastat hoidunud otsustamast, kas Eesti peaks osalema Dubai EXPO-l või mitte. Valitsus on vahepeal küll muutunud, ent otsust sündinud ei ole.

Ehkki Dubai sai 2020. aastal peetava EXPO korraldamise õiguse juba 2013. aastal, ei ole Eesti valitsus siiani võtnud seisukohta, kas me peaks sellest osa võtma. Ettevõtjatega on teemat pikalt ja korduvalt arutatud, tuliseid pooldajaid on mitmes sektoris, nagu IT ja toiduainetööstus, kes survestavad poolt-otsust. Nii leidub IT-sektoris ettevõtteid, kes on valmis ka omalt poolt minekut toetama, kuivõrd minister Urve Palo hinnangul peaks erasektor osavõttu rahaliselt panustama.

Ent kuna osalemisega kaasnev rahaline kohustus on suur, hinnanguliselt kuus-seitse miljonit eurot, on valitsus otsust pidevalt edasi lükanud.

Raha EXPO-le minekuks peab tulema riigieelarvest. Seega esmalt peab selle kulutuse sinna planeerima. Kuivõrd riigieelarve strateegiat hakkab valitsus arutama tõenäoliselt märtsis, pole ka EXPO küsimuse arutamist enne seda oodata.

Ajajoon otsuse mittesündimisest

Ligi kaks aastat tagasi, 2016. aasta juunis väljendasid EAS ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) skepsist Eesti osalemisele Dubai EXPO-l, ent lubasid, et lõplik otsus tuleb pärast ettevõtjate ärakuulamist.

Poolteist aastat tagasi ehk 2016. aasta augustis, kui Eestil oli veel teine valitsus, oli MKM-i soovitus valitsusele EXPO-lt kõrvale jääda, seda seisukohta toetas ka kaubandus-tööstuskoda. Valitsus pidi otsuse vastu võtma sama aasta sügisel.

2016. aasta sügisel polnud valitsusel aga mahti selle küsimusega tegelda: aur läks iseenda koos hoidmise peale, mida lõpuks ei õnnestunudki teha. Novembris Taavi Rõivase valitsus langes ja moodustus Jüri Ratase valitsus. Maailmanäitusel osalemise küsimuses tekkis tükiks ajaks vaikus.

2017. aasta aprillis mõtles MKM endiselt, kas Araabia turg on Eesti jaoks perspektiivikas. EAS-i soovitus ministeeriumile oli olnud EXPO-st loobuda, mistõttu MKM võttis järelemõtlemisaja, et koguda erialaliitudelt lisaarvamusi. MKM lubas, et otsus sünnib suvel.

2017. aasta juulis pidi valitsuskabinet taas EXPO-l osalemise otsustama, kuid loobus viimasel hetkel küsimust arutamast. Minister Urve Palo keeldus teemat kommenteerimast.

Järgmiseks pidi valitsus otsuse vastu võtma novembris. Novembris otsust ei sündinud, selle tegemine lükati edasi tänavu jaanuarisse.

Jaanuar on nüüdseks lõppenud ja otsustamine on taas ebamääraselt edasi, tõenäoliselt märtsikuusse lükatud.

Siiani on osaletud

Eesti on varasemalt osalenud suurtest maailmanäitustest muuhulgas 2000. aastal 3,5 miljoni euro eest Saksamaal Hannoveris, 2010. aastal 3,8 miljoni euro eest Hiinas Šanghais ja 2015. aastal 4,9 miljoni euro eest Itaalias Milanos.

2016. aastal moodustas kaubavahetus Eesti ja emiraatide vahel kokku 37,4 miljonit eurot, millega riik oli Eesti kaubanduspartnerite seas 41. kohal. Kaubavahetusest moodustas eksport 33,8 miljonit eurot. Araabia Ühendemiraatide investorid on Eestisse eelmise aasta lõpu seisuga teinud otseinvesteeringuid 4,2 miljoni euro mahus.

17 päevakorrapunkti

Kabinetiistungi päevakorda võtmist ootab 17 teemat. Mitmed neist seisavad selle taga, et vajavad õiget ministrite kombinatsiooni ehk kindla valdkonna ministrid peavad olema istungil kohal, et teema ühiselt arutatud saaks. Ministrite töö iseloom on aga selline, et enamasti on ikka üks või teine puudu.

Millised teemad kabinetis arutamisele lähevad, otsustab peaminister. Kui peaministrit pole, ei toimu ka kabinetiistungit. Just seetõttu käis kabinet viimati koos 18. jaanuaril; enne seda toimus viimane kabinet omakorda kolm nädalat varem, 28. detsembril. Järgmine kabinetiistung toimub kolm nädalat pärast eelmist, 8. veebruaril, mil peaminister Jüri Ratas on Eestis.

Nõnda ongi arutelu ootavate teemade loetelu pikaks, lausa 17 punktini veninud. Ent üle kolme-nelja punkti korraga reeglina arutada ei jõuta.

Nii näiteks ootab elanikkonna ohust teavitamise plaani tutvustamine, mille alla kuulub muuhulgas mobiilse ohuteavitussüsteemi käivitamine, et kohal oleks kindlad ministrid - kohustust teemaga edasi tegelda ei saa kellelegi tagaselja, läbi arutamata kujul anda. Kabinetis vajab otsustamist, kes peaks hakkama rakkerühma välja käidud ideid edasi arendama ehk teisisõnu: kelle eelarvest plaane teostama hakatakse, kui hakatakse.