Viktor Trasberg: visioon utoopialinnast Tallinnast ({{commentsTotal}})

Viktor Trasberg on Tartu ülikooli ­majandusteooria dotsent.
Viktor Trasberg on Tartu ülikooli ­majandusteooria dotsent. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Hiljuti avaldas Kutsekoja nimeline sihtasutus huvitava ja emotsionaalse vaate olulisematele töö ja oskuste suundumustele ja nende mõjule Eesti tööturul kümne aasta jooksul. Tooksin sellest esile kolm tahku: majanduse struktuuri, töötajate oskused/omadused ja haridussüsteemi muutused.

Autorite arusaama kohaselt on Eestist saanud oluline uue majanduse keskus, mis põhineb kõrgtehnoloogial, digitaalsetel lahendustel ja uudsetel ettevõtlusvormidel. Ilmselgelt on autorid saanud inspiratsiooni Silicon Valley taolisest tehnoloogiaettevõtete kontsentratsioonist ja toimimismudelist. Loomulikult koonduvad sellised ”äpivabrikud” meil Tallinnasse; mitte ühtegi teist Eesti paika 70-leheküljelises analüüsis isegi ei mainita. Need ettevõtted allutavad endale kõik teised tegevused. Autorite sõnul on “kõrgtehnoloogilised töökohad ühe piirkonna jõukuse põhjus – arstid, juristid ja katusepanijad on tagajärg“.

Need Tallinnas paiknevad ettevõtted tegelevad autorite kujutluses põhiliselt kahe asjaga – esiteks (Euroopa riikide elanikkonna vananemisest tulenevalt) vanainimestele mõeldud tervise- ja heaolutoodetega ning teiseks keskkonnateemaliste ja puhaste tehnoloogiate arendamisega. Muudest võimalikest tegevusaladest visioonidokumendis täpsemalt juttu ei tehta, kuigi mainitakse, et tehnoloogiline areng mõjutab väga tugevasti ka teisi sektoreid.

Nutikate masinate ja süsteemide kasutuselevõtt vähendab tööjõuvajadust paljudes sektorites, aga töötajatelt eeldatakse mitmekülgsemaid oskusi. Organisatsioonide enda piirid hägustuvad ning üha rohkem levivad projektipõhine töökorraldus ja paindlikud töötamisvormid; töökohad sünnivad ja kaovad kiiresti ning töötajate kindlustunne väheneb. Suureneb vabakutseliste töötajate osakaal ja ning tööjõu mobiilsus üle riigipiiride.

Töötajate liikumine erinevate asukohariikide vahel pälvib visioonidokumendi koostaja erilise tähelepanu, sest võitlus talentide pärast on globaalne. Korduvalt rõhutatakse vajadust muuta meie ühiskond leplikumaks erineva tausta ja tõekspidamistega inimeste suhtes.

Organisatsioonides muutub põhiliseks meeskondade koostöö juhtimine, mitte tavapärane ülevalt alla -käsuliinil põhinev korraldus. Töökollektiivid ise muutuvad rahvusvahelisemaks ja töötajad kiiresti vahelduvaks.

Missugused on aga universaalsed tulevikutöö oskused, mida „hinnatakse sõltumata erialast aastal 2020“?

Loetleme: töötaja peab suutma oma tegevust mõtestada; olema sotsiaalselt intelligentne ja loov; omama kultuuridevahelist kompetentsust; olema programmeeriva mõtlemisega (ehk oskama teisendada suuri andmemahtusid abstraktseteks mõisteteks); võimeline aru saama andmetepõhisest otsustamisest; võimeline looma sotsiaalmeediasisu; omama disainmõtlemist; ohjama kognitiivset koormust ning olema võimeline virtuaalseks koostööks.

Ülevaates tõdetakse, et struktuurimuutused majanduses peavad aluse saama haridusest ja selle rahvusvahelistumisest. Suuresti aga soovitatakse tegeleda asjadega, mis vähemalt Eesti ülikoolide jaoks on eilne päev ning millest on juba ammu edasi liigutud.

Maailmatasemel ülikool saab autorite arvates olla ainult Tallinnas; kõrgharidust ennast nähakse aga ainult kui sisendit muude tegevuste jaoks, mitte kui võimalikku eksportivat sektorit.

Võtame teema kokku. Visiooni autorid keskenduvad alati väga olulisele valdkonnale – tööjõuturg ja majandusstruktuur. Samas nähakse tööturu arengut ainult läbi ühe kitsa sektori raamistiku – IT ja sellega seonduvate tegevuste. Eesti majandus on siiski oluliselt laiem ja mitmekesisem.

Teiseks nähakse Eesti majandust toimivat ainult ühes kohas – Tallinnas – ning muid piirkondi pole selles kontekstis olemaski.

Kolmandaks puudub igasugune plaan ja ettepanekud, kuidas soovitavate tulemusteni nii majandusstruktuuris kui ka hariduses jõuda. See ehk ei ole ka selle kirjutise eesmärk, aga paljasõnaline „tehtagu“, „arendatagu“ või „õpetatagu“ ei anna meile ka suuremat lisandväärtust.

Kuidas siis sellist visioonipaberit määratleda? Pakuksin välja, et tegemist on hea motivatsioonikõnega. Haridustee algmeetritel seisvad noored peaksid seda kindlasti lugema – tegemist on kergeltloetava, emotsionaalse ja innustava tekstiga, mis võiks neid suunata hariduslikke ja tööalaste valikute tegemisel.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vik



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: