Rauno Vinni: haldus- ja riigireformi õnnestumiseks peab uus koalitsioon suurelt mõtlema, madalalt alustama ja kiirelt liikuma ({{commentsTotal}})

Riigireform on midagi enamat kui haldusreform ja regionaalhalduse ümberkorraldamine. Riigireform hõlmab ka esindus- ja osalusdemokraatia arendamist (kodanike ja riigi lähendamine, põhiseaduslike institutsioonide reform) ja riigivalitsemise moderniseerimist (ümberkorraldused muu avaliku sektori toimimises). Eesmärk on võimekas, usaldusväärne ja jõukohane riik, kirjutab Rauno Vinni oma arvamusloos.

Prantsuse poeet Paul Valéry kirjutas juba 1937. aastal, et tulevik ei ole enam see, mis ta vanasti oli. Valéry mõtles selle all, et homne on etteaimamatu. Ka 80 aastat hiljem on ebakindlus nii suur, et julgeid ennustusi teevad ehk vaid selgeltnägijad. Majandus- ja poliitikaanalüütikud on oma prognoosides küllalt ettevaatlikuks muutunud.

Teisest küljest on palju sellist, mis ei muutu ka siis, kui me seda väga soovime. Ühiskondlikud probleemid näiteks on üsna visad kaduma, ei aita aasta vahetumine ega uus valitsus. Eesti põhimured on ikka veel aeglane majanduskasv, kahanev rahvastik, süvenev ääremaastumine ja kasvav eelarveraha nappus.

Allkirjad võimuliidu alusleppel on värsked ja võtmeisikud elavad uutesse rollidesse sisse. Sestap ei ole valitsus jõudnud veel kõikides nüanssides selgitada, kuidas ambitsioonikad eesmärgid kavatsetakse saavutada.

Eesti probleemid on kaalult selgelt suuremad kui need muutused, mida nii praegune kui ka eelnevad valitsused on ära suutnud teha. Ideed ei lähe kahjuks arvesse, loevad konkreetsed tegevused ja tulemused.

Üks sisustamist vajav koalitsioonileppe lubadus on riigireformi elluviimine. Riigireformiga tuleb edasi minna, sest hea valitsemine on teiste eluvaldkondade reformide eeldus. Riigireform aitab arengule kaasa, sest taotleb nihet valitsemise läbipaistvuses ja usaldusväärsuses ning poliitikate selguses ja teostatavuses.

Nii laia tegevusvälja puhul on oluline valida fookused.

Esmalt tuleks aga kokku tuleks leppida riigireformi mõiste, eesmärgid ja ulatus. Eelmisel valitsusel ei olnud ühtset nägemust, ka haaret nappis.

Ikka veel saavad eri huvipooled riigireformi olemusest ja ulatusest erinevalt aru. Mõned osalised arvavad näiteks, et riigireform piirdub ametnike arvu vähendamise või asutuste liitmisega. Sellised algatused võivad olla vajalikud, kuid üksikud ja nõrgalt seotud projektid ei anna riigireformi mõõtu välja. Ambitsioon peab olema suurem, et muutused ka tegelikult Eesti põhiprobleemide lahendamisele kaasa aitaks.

Niisiis on riigireform midagi enamat kui haldusreform ja regionaalhalduse ümberkorraldamine. Riigireform hõlmab ka esindus- ja osalusdemokraatia arendamist (kodanike ja riigi lähendamine, põhiseaduslike institutsioonide reform) ja riigivalitsemise moderniseerimist (ümberkorraldused muu avaliku sektori toimimises). Eesmärk on võimekas, usaldusväärne ja jõukohane riik.

Nii laia tegevusvälja puhul on oluline valida fookused. Esimene eesmärk oleks haldusreformi lõpuleviimine koos regionaalhalduse küsimuste lahendamisega. Teine prioriteet võiks olla efektiivsema ja paindlikuma riigi kujundamine. Vastust tuleb otsida küsimusele, milliseid ülesandeid riik peab ja suudab täita. Millise kvaliteediga ja ressurssidega? Kolmas eesmärk oleks hästi toimiv osalus- ja esindusdemokraatia. Selle sisu on poliitikategemise osaliste parem koostöö ja avatud valitsemine.

Riigireformi saab juhtida ainult peaminister.

Siin peab ära märkima, et uue võimuliidu nn kobareelnõu kaasus, kus poliitikategemise reeglitele vilistati, oli samm kõrvale nii koalitsiooni enda alusleppe põhimõtetest kui ka avatud poliitikategemise põhimõtetest. Kui soovitakse siiralt riigi juhtimisse uut kvaliteeti tuua, siis tuleks koalitsioonileppe sihid ja riigi ümberkorraldamine kokku viia riigireformi alusdokumendis või riigireformi seaduses, mis võetakse vastu parlamendi tasandil. Tegelik riigireformi elluviimine on valitsuse ülesanne.

Siit viimane eluline soovitus. Riigireformi saab juhtida ainult peaminister, sest suured muutused puudutavad kõiki valitsemisalasid. Peamister saab olla edukas siis, kui riigihalduse minister oma meeskonnaga head tööd teeb ja reformile kvaliteetse sisu annab. Loomulikult peavad ka teised ministrid otsustamises ja elluviimises kaasa lööma.

Lühidalt – riigireform ei ole väikeste tehnokraatlike arendusprojektide summa. Tegelik reform sisaldab kaalukaid otsuseid ja vajab seega tugevat poliitilist juhtimist. Sestap on peaministri isiklik sekkumine ülioluline.

“Tahtsime parimat, välja tuli nagu tavaliselt,” ütles peaminister Viktor Tšernomõrdin, kui selgitas Venemaa 1993. aasta rahareformi. Mastaapsete reformidega on see häda, et alustatakse kõige paremate soovidega, kuid vigade oht on ülesande keerukuse tõttu suur.

Et haldusreform oleks edukas ja riigireformi vallas jõutaks midagi ära teha, peab uus koalitsioon suurelt mõtlema (tervikliku visiooni looma), madalalt alustama (keskenduma olulisele) ja kiirelt liikuma (andma esimese sammuna haldusreformile sisu).

Artikkel on ilmunud Riigireformi Radari raames. Riigireformi Radar on Eesti Tööandjate Keskliidu ja mõttekoja Praxis ühine algatus, mis monitoorib riigireformi edenemist ja annab poliitikakujundajatele soovitusi.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: