Esmaspäeva õhtul kirjutas Trump sotsiaalmeedias, et Ukraina nõustus mitte ründama Venemaa energiataristuga seotud sihtmärke ning Venemaa nõustus tegema sama. President täpsustas, et diislikütuse maailmaturuhindade tõus on peamiselt põhjustatud Venemaa ja Ukraina vahelisest sõjast, mitte Iraanist.

Terminali juhatuse liige Alan Vaht ei nõustu selle väitega.

"Venemaa diisli ekspordi vähenemine on 0,5 miljonit barrelit ööpäevas, aga Pärsia lahe piirkonnas on vähenemine olnud üle 1,1 miljoni barreli ööpäevas. Seega me räägime tegelikult täiesti võrreldamatutest numbritest," lausus Vaht.

Moskva ja Kiievi vahelist energiavaherahu on eelkõige vaja Trumpil endal, leiab majandusekspert Raivo Vare.

"Nüüd on galloni hinnad tõusnud 3.80 (3,29 eurot) pealt 6.30 dollari (5,43 eurot) peale ja jätkavad tõusu. Vahevalimised on tulemas ja Trump sellepärast muretseb. Miks? Sest tal on vaja, et need hinnad alla läheksid," sõnas Vare.

Ukraina nõustus energiavaherahu ettepanekuga kohe. Aga milleks on seda vaja Venemaal?

"Venemaal on raskusi bensiini ja diisliga enda varustamisel ning see on olnud Ukraina tugev argument. Kui see argument nüüd ära võetakse, siis Ukraina positsioon objektiivselt nõrgeneb ja sellega tuleb tegelikult arvestada," ütles Vare.

Kuid Venemaa soovib enamat, kui lihtsalt Ukraina rünnakute lõpetamist oma naftatöötlemistehastele.

"Teiseks tuleb loomulikult tühistada sanktsioonid, need ebaseaduslikud piirangud energiakandjate tarnetele maailmaturule. Alles siis saab maailm, maailmaturg naftatoodetega varustatud ja hinnad hakkavad langema," lausus Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov.

Praegu aga tõusevad kütusehinnad tanklates mitte ainult USA-s, vaid ka meil kodus.

"Ainukene asi, millest abi on päriselt maailmale ja globaalsele kütuseturule, sealhulgas ka Eesti kütuseturule, on ikkagi kokkulepe Iraani ja USA vahel ning Hormuzi kaudu naftavoogude ja nafta lõpptoodete liikuma saamine. See on ainukene mõjus lahendus selleks, et kütusehinnad tuua alla," lausus Vaht.