Palm ütles saate alguses, et kuigi ma oli kaitseväes vastutaval kohal, on ta juba kaks aastat olnud eraettevõtluses ja on ettevõtte Frankenburg Technologies juhatuse liige, mille teine juhatuse liige on Kusti Salm. Samuti on ta seotud ettevõttega Wolfram Euroopa, mille tegevjuht on Magnus-Valdemar Saar ja teine oluline juht Katri Raudsepp ehk RKIK-i (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse) ajutine direktor.

Palm rääkis, et osaliselt vastab tõele Hanno Pevkuri väide, et probleemid olid juba siis kui Palm oli kaitseväe juhataja asetäitja.

"Sellel on paar erinevat vaatenurka. Riigikontroll on täiesti õigesti osutanud puudustele, puudused peab kõrvaldama ja need puudused on skandaalsed. Samas pean ka ütlema, et riigi pearaamatupidaja muutis tinglikult öeldes keset mängu reegleid. Umbes 2021. aasta paiku muudeti reegleid selliselt, et kui enne kehtis riigi raamatupidamiskohustus kaitseväele ainult osade asjade puhul – ehk selle puhul, mida nimetatakse põhivaraks ehk kõige suuremad asjad –, siis nüüd hakkas see kehtima kõikide asjade puhul," rääkis Palm.

Palm ütles, et kui tema oli kaitseväe juhataja asetäitja, oli kaitsevägi juba liikumas märgatavalt kiiremini ja edukamalt puuduste kõrvaldamise suunas. "Kui nüüd see kõik ülejäänud asi juurde tuli, siis tinglikult öeldes pidi kaitsevägi, kes peab oma varude arvestust ühes loogikas ja ühes süsteemis, hakkama seda tegema teises. Kas see on õige või vale, selle üle pole mõtet arutada – ta peab hakkama tegema, sest riik lihtsalt tahab nii," sõnas Palm.

"Minu kui praegu siiski kõrvalseisja etteheide on see, et on vastuvõetamatu ja arusaamatu, miks kahe aasta jooksul ei ole seda korda tehtud. Ma arvan, et me peaksime mõtlema edasi, kuidas selle korda saaks. Kõige lihtsam oleks palgata asjatundjad, nagu nii mõnedki teised inimesed on ajakirjanduses öelnud. Ostame sisse need audiitorid, las nad teevad kogu kaitseväe raamatupidamise korda ja siis me läheme jälle sõpradena ja õigesti edasi, "lausus Palm.

"Juhtimine hakkab ikkagi kõige ülevalt poolt. Kaitseministri roll ei ole see, et ta peaks käima ladudes lugemas – Hanno Pevkur on täiesti õigesti öelnud, et see ei olegi tema roll. Aga tema peab looma sellised süsteemid. Kõigepealt see, miks üleüldse selline otsus vastu võeti ilma kaitsevaldkonnaga põhjalikult läbi rääkimata, sest see on suur tükk, mis kaitsevaldkonnale peale pandi, võib-olla isegi ebaõiglaselt. Ja teiselt poolt see, kuidas nüüd tekitada sellised mehhanismid. Ei saa lihtsalt leppida sellega, et meil tulevad inimesed eetrisse ja ütlevad, et me peame kaitseväe nüüd mitmeks kuuks kinni panema, et minna lattu lugema. See on jabur," rääkis Palm.

Holm: probleemid oleks igal juhul välja tulnud

Riigikontrolör Janar Holm ütles, et ettepanek raamatupidamisreegleid muuta tuligi riigikontrollilt ja oli ka rahandusministri otsus.

"Riigi pearaamatupidaja on teinud väga head tööd. See reeglimuutus tõigi selle probleemi välja. See probleem oleks tegelikult seal nagunii kuskil olnud. Millega ma võin päri olla, on see, et muudatus tuli võib-olla liiga äkki, seda oleks pidanud rohkem ette valmistama ja arutama, kuidas täpselt teha. Aga ma arvan, et see oli mõistlik samm, sest täpselt sellisel viisil peavad varude arvestust kõik teised Eestis," rääkis Holm.

Palm nõustus osaliselt, et raamatupidamine toimub kõikides ettevõtetes, aga samas kaitseväes raamatupidamine toimis ja oli korras.

"Nii jabur kui see ka ei tundu, siis kaitsevägi tegutses teiste reeglite järgi – lahingus kasutati varusid ja varustust teiste reeglite ja teiste süsteemide järgi kui riigi raamatupidamisreeglid. See ei tähenda, et kaitsevägi ei järginud riigi raamatupidamisreegleid," ütles ta.

Palm: raamatupidamine ja laoarvestus ei mõistnud teineteist

Palmi sõnul on kaitseväel olemas ülevaade, kus asub iga mürsk ja rakett. Tema sõnul tegi asja probleemseks asjaolu, et raamatupidamiseks ja laoarvestuse pidamiseks kasutati nii-öelda erinevat keelt.

"Meil oli seda tõlkemootorit väga raske leida. Raamatupidamine näitas ühtesid andmeid, kaitseväe laosüsteem teisi, ja kui sul on tõepoolest 200 miljonit ühikut erinevat varustust, siis ongi raske kokku viia, mis asi see üks või teine täpselt on," sõnas Palm.

"Mida ma tahan juhtimise juurde tagasi tulles öelda: hoolimata sellest, mis selle kõik põhjustas – ja veel kord, ma ei kritiseeri ühtegi tehtud otsust –, on selle asja nimi lõppkokkuvõttes juhtimine. See on juhtimine, kus sul on üks olukord ja sa pead jõudma teise olukorrani. Ja ma arvan, et see ei ole aktsepteeritav. Ühiskonna õiglustunne – kui ma võin nii suuri sõnu kasutada – ütleb, et ei ole võimalik, et see võtab aega kuus kuud, kaks aastat või neli aastat. See lihtsalt ei ole võimalik ja seetõttu arvan ma, et väga suur osa selles, et asja korda ei tehtud, on Hanno Pevkuril, kes oli sellel ajal kaitseminister," ütles Palm.

Pevkur: kaitsevägi ei saanud reeglite muutusega hakkama

Hanno Pevkur reageeris aga etteheidetega Palmi ja Martin Heremi suunal.

"Siin me läheme muidugi kindral Palmiga täiesti erinevat rada pidi, sest see oli otseselt kaitseväe ülesanne. Sinu ajal ja Heremi ajal ei teinud viimastel aastatel J8 (vastutab finantsarvestuse eest ja raamatupidamise eest) ja J4 (vastutab varude ja logistika eest) oma tööd korralikult ning see oli peastaabi ülema vastutus. Me võime siin vaidlema hakata, aga see, et sa tuled ja ütled, et minister jättis midagi tegemata olukorras, kus riigikontrolli etteheited on otseselt kaitseväele ja RKIK-ile, on sinust alatu," ütles Pevkur.

"No ma saan aru, et sinu tööandjad on saatnud sind siia eetrisse kindla ülesandega. Kui sa tahad seda saadet poliitiliseks ajada, siis ajame poliitiliseks. Mina sain aru, et me räägime sisust, ja sisuliselt on need etteheited olnud kaitseväele ja RKIK-ile," lisas Pevkur.

Palm vastas, et Pevkur ei aidanud muudetud reegleid ellu viia.

Pevkur vaidles Palmile vastu. "Need reeglid aidati ellu viia. Raamatupidamise siseeeskirjad muudeti. See, et kaitsevägi ei saanud sellega hakkama, ei ole ministeeriumi mure. Kaitsevägi ei saanud sellega hakkama. Nii on," vastas Pevkur.

Vaidlusse sekkus Janar Holm, kes osutas, et varude arvestuse eest vastutab kaitsevägi. "Selles ei ole kahtlust. Nii nagu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus vastutab lepingute haldamise, hangete ja kõige muu eest. Siin on selge vastutus ja minu meelest ei ole siin mingit vaidlust. Ühel hetkel võib lihtsalt tekkida küsimus, et kui asjad ei toimi, kas siis ministeerium kantsleri näol jne, kuidas ta peab sekkuma... See on see koht, aga peamine vastutus on ikkagi neil, kes juhivad asutusi," kommenteeris Holm.

Palm rääkis veel Dataseli mürsutehingule viidates, et Hanno Pevkuril on õigus, et tegemist oli ajaga ja Ukrainat oli vaja aidata. "Ukraina tahtis sellist varustus, mida meie tavaliselt ei ostnud, ja mitte keegi seda ei müünud ja seetõttu mindi väga segastel asjaoludel segaste inimeste juurde. Ja ettemaksud olid tavapärased. Protsessi siiski ei tehtud. Ei tehtud sellist protsessi, mis oleks üldpoliitiliselt arusaadav ja ka administratiivselt arusaadav ja seetõttu me maadleme siin nüüd kadunud paberitega, keegi mäletas niipidi, keegi naapidi, ja see on täiesti jabur. Ma tulen tagasi juhtimise juurde ja siin on minu arust puhast Hanno Pevkuri ja Kaimo Kuuse süü, täiesti kindlasti," ütles Palm.

Palm: Pevkur hakkas teisi "trammi alla lükkama"

Palm ütles, et tema jaoks ei ole Dataseli skandaali valguses vastuvõetav Hanno Pevkuri käitumine, kes hakkas tema sõnul teisi kiiresti "trammi alla lükkama". "Kord oli üks süüde, siis oli teine süüdi ja kolmas süüdi. See ei olnud minu arust õige," lausus Palm.

Ukrainale laskemoona otsides ja hankides tegid aga kõik asjaosalised Palmi sõnul kindlasti õiget asja.

Pevkuri sõnul ei ole keegi kedagi "trammi alla lükanud".

"Oli protsess, protsessi kirjeldus ja protsessi kirjeldus oli paratamatult nii, et need läbirääkimised iga ettevõttega käisid seal, kus nad peavad käima. Loomulikult üldine juhtimine oli ja see, et ma olin kursis asjadega. Ei olnud võimalik teistmoodi. Ka see, et me Ukrainat aitame ja et me läheme lepingutesse. Aga millised ettevõtted... Mitte kordagi me ei teinud RKIK-i ettepanekutele teist ettepanekut. Miks neid ettevõtete nimesid ei öeldud välja? Need ettevõtete nimed olid seotud konfidentsiaalsusklausliga. Ja kui oleks keegi hakatud kogu tegema avalikku hanget, ei oleks keegi tulnud pakkuma, sest need ettevõtted ei tahtnud sattuda FSB või kellegi teise vaenu või rünnakute alla," rääkis Pevkur.