"Kõige esimene asi, mida ma tahan selgemaks saada on kogu see laoarvestuse protsess, et aru saada, mis on need elemendid, mis ei võimalda meil seda teha nii nagu peab. Ja siis hakata seal ükshaaval sealt eemaldama. Ma tean, et kaitseministeeriumis juba mingid protsessid käivad, mul ei ole sellest peaaegu mitte mingisugust arusaama ja äärmiselt tähtis on see, et ma ei hakka seal juba toimivaid lahendusi lammutama," ütles Herem.

Heremi sõnul on nimetatakse praegu korralageduseks kaitseväes laoarvestuse mitte vastamist raamatupidamise reeglitele.

"Selle korralageduse põhjused tuleb leida. Kui me ikkagi mitmete aastate jooksul ei ole sellega hakkama saanud, äkki tuleb teha asju teistmoodi. Mul ei ole seda veel võimalik öelda, aga kordan, et me peame vaatama, mis on algusest lõpuni selles jadas need pudelikaelad. Sest praegu, kui kaitsevägi tõesti teeb täiendavaid inventuure, siis inventuurid ei paranda süsteemi mitte mingil moel. Inventuurid annavad kindluse, et need asjad, mis olid kuu aega tagasi, on ikkagi alles, aga süsteemi see ei paranda," rääkis Herem.

"Ma jätkuvalt arvan, et vana süsteemiga edasi minna ei saa ja uue süsteemi – tsiviilist mingi süsteemi ülevõtmiseks – peame võib-olla oma kordasid muutma," lisas ta.

Herem ütles, et talle tundub, et riigikontrolör Janar Holmi praegused märkused tulevad sellest, et ta ei näe, et asi paremaks läheb.

Herem: kui inimesed ei tea, mis juhtuma hakkab, on hirm suurem

Herem rääkis, et tema eesmärk ministrina ei ole kindlasti külvata sõjahirmu, vaid anda adekvaatset informatsiooni, mis tagaks riigi ja ühiskonna valmisoleku. Riigikaitses on tema hinnangul olulised teemad kolm punkti.

"Ma olen rääkinud strateegilisest sügavusest ja minu meelest tuleks väga kiiresti selgeks teha, mis seis meil Läänemerel on, kas Läänemeri piirab meid või see tegelikult on tee läände. See, kust meil tuleb täna 60 protsenti kaubandusest ja Soomest 80 protsenti kaubandusest, meil peaks olema arusaam, mis juhtub kriisi ajal, mis juhtub sõja ajal, kas seda on või seda ei ole. Ja see sõnum peab minema ettevõtjatele, teistele riikidele, investoritele, kõigile," ütles Herem.

"Järgmine punkt on Balti kaitsevöönd. See ei ole ainult kraavi kaevamine, see on tõkestusest kuni haiglateni välja, energeetika ja side seal sees. See on majutus ja toitlustus. See pilt tuleks ka selgeks teha ja ettevõtlusele kuidagimoodi teatavaks teha justkui ülesandena ja tegelikult võimalusena kriisi ja sõja korral ellu jääda. Need on Ukraina kogemused," sõnas Herem.

"Nendest asjadest peaks täna hakkama rääkima väga kiiresti. Ja mul on tunne, et see tegelikult pigem aitaks ettevõtlust ja võib-olla investeeringutele kaasa. Sest täna tekivad hirmud peamiselt sellest, et inimesed ei tea, mis juhtuma võib hakata ja nad ei tea, mis on lahendused. Kui inimene seda kõike teab, siis ta ei ole nii ärevil," lisas ta.

Herem ütles, et uue kaitseministeeriumi kantsleri nime ta veel välja öelda ei saa, sest keegi ei ole talle veel nõusolekut andnud. Herem sõnas, et kantsleril võiks olla kaitseministeeriumi taust. "Need on inimesed, kes on täna seal tööl või kes on seal varem tööl olnud. Ja ma lükkaks siit kohe kõrvale Kusti Salmi, et keegi ei hakkaks arutama seda teemat, sellel pole mõtet. Ma ütlen nii, ma täna küll välistan selle," ütles Herem.