Iraanis leinatakse mõõdukaks peetud ekspresidenti ({{commentsTotal}})

Iraanis leinatakse möödunud sajandi lõpupoole pikka aega valitsenud mõõdukat presidenti Akbar Hashemi Rafsanjanit.

Ekspresident suri 82 aasta vanuselt infarkti tagajärjel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nii Iraani mõõdukamad kui ka radikaalsed ringkonnad on jõudnud üksmeelele, et surnud on suur ja oluline riigitegelane.

1989. aastal võimule saanud ja üheksa aastat valitsenud presidenti leinatakse totalitaarsele riigile omase suurejoonelisuse ning sõnavahuga, mille tõttu on väljastpoolt küllaltki raske kindlaks teha, mida leinajad tegelikult mõtlevad.

"Oma viimaste hingetõmmeteni näitas ta vapralt rahvale õiget teed. Oma vapruse ja särava mõistusega näitas ta õiget teed ka noorsoole," nentis praegune president Hassan Rouhani.

Siiski tundub mõõdukate ja radikaalide üksmeel Rafsanjani panuse osas olevat ehtne, kuigi Iraani Islamivabariigi ajaloo seni radikaalseima presidendi Mahmoud Ahmadinejadi ajal kasvasid vastuolud Rafsanjani ja radikaalide vahel väga suureks ja teravaks.

Suureks löögiks Rafsanjani perekonna pihta aga oli ekspresidendi poja Mehdi vahistamine üle-eelmisel ajal. Mehdi Rafsanjanit süüdistati mitmesugustes majanduskuritegudes ning ta mõisteti 15 aastaks vangi.

Naljakal kombel on radikaalne Ahmadinejad olnud Iraani presidendite hulgas ainus mittevaimulik. Rafsanjani aga oli vaimulik, pealegi õppis ta teoloogiat koos Iraani revolutsiooni juhi, legendaarse ajatolla Khomeiniga. Oma valitsusajal ja ka pärast seda seisis ta poliitiliste vangide vabastamise ning suurema poliitilise vabaduse kehtestamise eest, pooldas liberaalset majanduspoliitikat ja püüdis soodustada erafirmade asutamist.

Toimetaja: Laur Viirand



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: