Valitsus loodab ettevõtete panditulumaksuga teenida ligi 20 miljonit ({{commentsTotal}})

Valitsuskabinet arutab neljapäeval põhjalikke muudatusi, millega loodetakse panna piir kasumi maksuvabalt riigist väljaviimisele.

Aastal 2020 loodetakse seeläbi teenida 18 miljonit eurot, millele lisanduks veel kaudne tulu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eestis tegutsev ettevõte saab praegu viia raha maksuvabalt riigist välja näiteks nii, et annab laenu välismaal asuvale emafirmale. Laenu tagasimaksmise tähtaeg võib olla pikk või siis pikendatakse seda pidevalt.

Rahandusministeeriumis on aga valmimisjärgus plaan, mis selliseid tehinguid oluliselt piirab. See näeb ette, et alates järgmisest aastast saab maksuvabalt anda vaid sellise summa laenu, mis ei ületa ettevõttesse makstud kapitali ja firma võetud laenude summat.

Suuremad summad maksustatakse 20-protsendise panditulumaksuga. Laenu ei saa lõputult pikendada, vaid tähtajaks on kaks aastat. Kui laen on pikem, loetakse see sisuliselt kasumi jaotamiseks, ning riik jätab pandimaksu endale.

Samas, euroliidu reeglid ei luba sellist pandimaksu kehtestada vaid piiriüleste tehingute puhul. Samad reeglid hakkavad kehtima ka Eesti-sisestele tehingutele.

"Meie hinnangul on laenude pandimaksu süsteem suhteliselt radikaalne ja tõenäoliselt halvendab oluliselt Eesti maksukeskkonda. Mida kindlasti tuleks mõelda on, et äkki võiks olla madalam pandimaksu määr, mitte 20%, vaid 1-2%," rääkis PricewaterhouseCoopers maksuosakonna juht Hannes Lentsius.

Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov ütles, et ministeerium on enda hinnangul leidnud mõistliku tasakaalu. "Ehk kus selle tagatismaksu alla, mida on võimalik tagasi saada, lähevad sellised laenud, mis ületavad sissemaksutud kapitali ja siis kolmandatest allikatest võetud laene."

Jegorovi sõnul ei ole õige seostada raha maksuvabalt Eestist väljaviimist vaid pankadega, sest see on levinud praktika erinevates valdkondades.

Uus kord hakkab kehtima alates järgmisest aastast ning aastaks 2020 loodab riik seeläbi teenida 18 miljonit eurot. See on summa, mis jääb riigile kätte tagastamatu pandimaksuna, kuid kaudne mõju on ilmselt suurem, sest paljud ettevõtted ei hakka tõenäoliselt uue korra puhul raha riigist välja viimagi.

Toimetaja: Priit Luts



ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised

Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: