Pandikirjad on sisuliselt võlakirjad, mille tagatiseks on eluasemelaenu võtnute kinnisvara. Võrreldes tavaliste võlakirjadega on pandikirjad usaldusväärsemad, kuna kohustuste täitmine on paremini tagatud.

Rahandusministeerium saatis juba aasta tagasi erinevatele osapooltele pandikirjade eelnõu väljatöötamiskavatsuse ning praegu on valmimas eelnõu ise koos seletuskirjaga. Ministeerium kinnitas eile ERR-ile, et loodab saata eelnõu kooskõlastamisele veel sellel aastal.

"Arvatavasti on meie põhitähelepanu selle aasta teises pooles suunatud pigem Brüsselisse, sest ka Euroopa Komisjon kavandab meie eesistumise ajal tulla pandikirjade teemal välja oma ettepanekutega," ütles rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste.

Tõniste sõnul annaks pandikirjad võimaluse kohalikku kapitaliturgu elavdada.

"Näiteks oleks pandikiri sobilik instrument pensionifondide raha paigutamiseks. Sellisel juhul võiks jääda pensionifondide investeeritav raha senisest rohkem Eestisse. Teisest küljest võimaldaks see ka välisinvestoritel enam Eesti kapitaliturule raha paigutada," selgitas ta.

Euroopas käsitletakse tavapäraselt pandikirjana eriliigilist võlakirja, mida emiteerib vastava tegevusloaga pank. Pandikirja tagatiseks on tavapäraselt pankade nõuded kinnisvaralaenu saajate vastu, üldjuhul eluasemelaenud. Tagatisvaraks võivad siiski olla ka muud varad.

Euroopa Liidus ei ole seni kehtestatud eraldi ühtset õiguslikku regulatsiooni pandikirjade kohta. Enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides on pandikirjade jaoks kehtestatud eraldi regulatsioon, Eestis aga seni mitte.

Pandikirjade väljastaja pankroti korral on pandikirjade alusvara muust pankrotivarast eraldatud, mis aitab paremini tagada pandikirjaga seotud kohustuste täitmise.