Mari Järvelaid: Eestis joovad juba algkoolilapsed – roolijoodikute vangistamisest tõhusam oleks selle epideemia lõpetamine

Pudeliga alaealine.
Pudeliga alaealine. Autor/allikas: Nadja Tatar/Creative Commons

Kui tahta tõhusat sekkumist Eesti alkoholiprobleemi, siis tuleb leida vahendid laste alkoholitarbimise lõpetamiseks. Tark oleks seejuures tõsta alkoholimüügi keelu vanusepiiri vähemalt 21 eluaastani, kuna aju küpsus saavutatakse vanuses 20-25 eluaastat. Sellele põlvkonnale, kus väga paljud on alustanud alkoholiga 11-12-aastaselt ning sageli olnud teismelisena umbjoobes, tuleb aga anda võimalus ümberõppeks. Roolijoodikute jaoks tähendaks see saatmist rehabilitatsiooniprogrammi, kirjutab meditsiiniteaduste doktor Mari Järvelaid.

Katke Kihnus 1889. aastal kirja pandud rahvalaulust ”Humalaga hooplemine” (Juhan Kurrik, ”Estonian Folk Songs”, 2013, lk 334):

Kui mind kannul kannetakse,
Vaadist välja valatakse,
Siis võtan miele meeste piasta,
Tanu targa naiste piasta,
Puole mielta poiste piasta,
Tüki mielt tüdruku piasta!

Paracelsius on end kirjutanud teadusajalikku väitega, et kõik on mürk ja kõik on ravim, oleneb vaid aine kogusest. Nii on amfetamiinitarbija surnud ajutursest, mida ei põhjustanud amfetamiin, vaid hoopis ämbritäis vett, mille ta oli ära joonud janu ja kuumatunde kustutamiseks.

Paracelsiuse poolt teadvustatud reegel on universaalne, kehtides nii soola, suhkru kui ka etanooli kohta. Teatud annuseni on manustatud aine kasulik, siis neutraalne ja edasi muutub kahjulikuks. Ainult et lisaks aine kogusele on veel olulised tarbija enda omadused, eelkõige vanus, kehakaal, päritud eelsoodumused, ka sugu ja tervislik seisund.

Seetõttu on tarvitusele võetud ainete iseloomustamiseks LD50 µg/kg – letaalne doos ehk aine selline annus (mikrogrammides kehakaalu kilogrammi kohta), mis surmab tarbinutest pooled.

Kui nüüd vaadata alkoholi toimeainet etanooli, mida tarbinult regulaarselt autojuhtimisega vahelejäänute ohjeldamiseks on pakutud vanglakaristuse rakendamist, siis heidaks enne pilgu sellele, mida teadlased on etanooli molekulide inimese organismis toimetamist jälgides tõdenud.

Esimene põhitõde on, et etanooli toime on sooliselt märkimisväärselt ebavõrdne – keskmine mees võib manustada endale oma naissoost partneriga võrreldes kaks korda suurema koguse etanooli enne kui saab samaväärse mürgistuse ehk joobe saamiseks. See tuleneb meeste suuremast lihasmassist, suuremast maksast ja evolutsiooni käigus kujunenud asjaolust, et meeste maos on juba etanooli lõhustavaid ensüüme.

Teine põhitõde on, et alla 35-aastaste inimeste organismile (sõltumata soost) ei avalda etanool ka väikeses koguses mingit positiivset toimet. Seejuures muidugi traditsioone hoidvates vanades kultuurides piiratakse naiste alkoholitarbimist viljastuva ea piiriga.

Need põhitõed on universaalsed ja kehtivad kõikide inimeste kohta sõltumata elukohast. Samas praktiline elu on meil otsekui äraspidine ja jätkuvalt ennastkahjustav.

Tüdrukute seas on muutunud tavaliseks pidev joomine vanematele hoomamatult

Mõned näited oma kogemustest arstina. Tuli vastuvõtule poiss – 16-aastase kohta tahaks nii veel öelda, sest poiss oli kõhnuke ja veidi äbarik. Pöördumise põhjus oli igaesmaspäevane peavalu ning kuna just esmaspäeviti olid koolis nii matemaatika kui ka kehalise kasvatuse tunnid, siis tegi see olemise veel väljakannatamatumaks.

Peavalu põhjust otsides selgus ka põhjus: ”Reede õhtul alustan koos isa ja onuga joomist, pühapäeva õhtul küll lõpetame, aga esmaspäeval on kole halb olla.”

Kogused on uskumatud, 2 liitrit õlut kõlab kui ”veidike vedelat leiba sai ju tarbitud”. Kui uurida, mis vanuses alkohoolseid jooke tarbima hakati, siis vastus on väga harva 16 või enam eluaastat, sagedamini ikka 11-12.

Teine näide arstina soovitust tunduvalt sagedamini nähtust ja kuuldust. Vastuvõtule saadetakse 15-16-aastane tütarlaps koolikohustuse mittetäitmise tõttu. Põhjus, miks laps kooliminekust keeldub, on erinev, kuid just tüdrukute jaoks on muutunud tavaliseks, et üsna varakult hakatakse suhteliselt väikestes kogustes, kuid iga päev alkoholi tarvitama. Parajasti sellistes kogustes, et päris purjus ei oleks ning vanemad aru ei saaks.

Kuidas on see võimalik? Väga lihtne! Sõbranna tuleb külla, et koos koolitöid teha, kaasas pudel rummi, viina või siidrit. Klaasi lisatakse kas karastusjook või mahl, ning eemalt vaadates ei jää lapsevanemal kahtlust, et midagi viltu oleks. Kust on pärit alaealise koolikotist koos õpikute ja töövihikutega leiduv rumm, viin või siider, see on eraldi teema.

Roolijoodikute karistuste karmistamine on tagajärgede likvideerimine

Kui me tahame, et meil oleks vähem alkoholiuimas tehtud lollusi ja kuritegusid, perevägivalda, alkoholisõltlasi, kes ehk ei suudagi autot juhtida kaine peaga (sest enesetunne on talutav vaid joobes olles ja ärajäämanähud on eluohtlikud – kes hakkab krambitama, kel jääb lihtsalt süda seisma), siis ehk on abi reeglist, et mida hilisemas vanuses on hakatud alkoholi tarvitama ja end purju joodud, seda väiksem võimalus on jääda alkoholist nii sõltlaseks, et ilma alkoholita tundub elu talumatu.

Jah, regulaarse alkoholitarvitamise foonil areneb kiiresti tolerants alkoholi joovastavale toimele. Olen ka oma silmaga näinud, kus autot juhtinud mees kukkus autost välja porri kui auto uks lahti tehti. Nii purjus oli. Ilmselgelt oli ta mõlemat pikalt jõudnud harjutada ehk juhtinud joobes olles autot.

Kui nüüd rakendada sellistele vanglakaristust, siis on see tagajärgede likvideerimine. Kui 15 aastat tagasi algas Eestis illegaalsete uimastite sissetung ja sellest narkomaania levik, oli paljude esmareaktsioon, et saadame kõik narkomaanid üksikule saarele, las toimetavad seal omaette. Paraku vangla iseenesest ei võta ära sõltuvust ega uute alkohoolikute pealekasvu (reeglina loodus ei salli tühja kohta). Küsimus on lisaks selles, kes jääb vahele ja kes mitte.

Kui tahta tõhusat sekkumist, siis ilmselgelt tuleb leida vahendid laste alkoholitarbimise lõpetamiseks. Tark oleks seejuures tõsta alkoholimüügi keelu vanusepiiri vähemalt 21 eluaastani (aju küpsus saavutatakse vanuses 20-25 eluaastat). Oluline on saavutada, et ükski laps ei oleks enne täisealiseks saamist end purju joonud.

Sellele põlvkonnale, kus väga paljud on alustanud alkoholiga 11-12-aastaselt ning sageli olnud teismelisena umbjoobes, tuleb anda võimalus ümberõppeks. Iga roolijoodiku jaoks oleks see saatmine rehabilitatsiooniprogrammi.

Kasvamas on põlvkond, kellel on alkoholi liigtarbimisega võitleva ühiskonna seisukohalt soovitule täiesti vastupidine kogemus ja harjumus.

Siinkohal toon meie jaoks uskumatuna kõlava hiljuti kuuldud näite inglasest, kes andis täisealisele pojale oma auto sõitmiseks, tekitades sellega võimaluse, et too rikkus liikluseeskirju. Auto omanik ehk isa saadeti programmi, kus ta pidi õppima selliseid olukordi edaspidi vältima (reeglina tuleb nende koolituste eest ka ise maksta). Kui inimesel puuduvad oskused, siis trahv ega kartsas või vanglas istumine kui selline neid ei õpeta. Selleks on ikka teised meetodid.

Kokkuvõtvalt – kui eesmärk on vähendada alkoholi tarbimisega kaasnevat kahju, siis tuleks tegeleda algpõhjustega, mitte lihtsalt tagajärgede eest karistusi karmistada.

Kasvamas on põlvkond, kellel on alkoholi liigtarbimisega võitleva ühiskonna seisukohalt soovitule täiesti vastupidine kogemus ja harjumus. Kui neile kõigile kas üksikule saarele või vanglasse saatmist pakkuda, jääb probleemi alge ikkagi alles ja uued alkoholiga liialdajad lihtsalt kasvavad peale.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: