Läti rahvusringhääling LSM kirjutab, kuidas riiki on tabanud uus hübriidrünnaku vorm. Nimelt koormatakse riigiasutused ja Ukraina toetamisega toetamisega seotud MTÜ-d üle massiliste teabenõuetega ja kaebuskirjadega.

Läti seostab antud päringuid Venemaaga seotud Läti kodanikega.

Näiteks sai üks saaga alguse sõjavastasest plakatist.

Paar nädalat pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse ilmus Lätis asuva Pauls Stradiņši meditsiiniajaloo muuseumi fassaadile kunstnik Krišs Salmanise sõjavastane plakat. Selle paigaldamist Vene saatkonna vastas asuvale hoonele pakkusid välja kohalikud elanikud, kes võtsid enda kanda ka kulud.

Tänavu nõudis aga ühing Bukultu Iedzīvotāji muuseumilt üksikasjalikku teavet: kes algatas plakati paigaldamise, kes selle valmistas ja üles pani, kellega see kooskõlastati ning kes maksis. 

Pärast vastamist nõudis ühing muuseumilt teavet ka selle turvasüsteemide, videovalve kulude ja kindlustuse kohta.

Kokku on Läti halduskohus saanud sel aastal ülal mainitud ühingult kümme teabenõuetega seotud kaebust, millest kaheksas on menetlus algatatud.

Kaebused puudutavad riigipolitseid, siseministeeriumi, Riia linnavalitsust, põllumajandusministeeriumi, Salaspilsi linnavalitsust, riiklikku tööinspektsiooni, muuseumi ja tervishoiuministeeriumi. Kõiki kaheksat asja valmistatakse praegu kohtulikuks arutamiseks ette.

Ühing "Bukultu iedzīvotāji" tegutseb alates 2013. aastast. Põhikirja järgi on eesmärk parandada Garkalne piirkonna elanike elukvaliteeti. Eelmisel aastal oli ühingus kaks liiget. Alates aprillist on juhatusse jäänud vaid Dmitrijs Matajevs.

Kaks aastat tagasi algatati Matajevsi suhtes kriminaalmenetlus avaldatud videote tõttu, milles uurijad nägid Venemaa sõjakuritegude õigustamist ja rahvusliku vaenu õhutamist. Riia linnakohus tunnistas Matajevsi esimeses astmes süüdi ja karistas teda üheaastase vangistusega. Kohtuotsus ei ole jõustunud, kuna see on edasi kaevatud.

Üks kriminaalasjas tõendiks olnud videotest käsitles sedasama Putini plakatit, mille kohta ühing tänavu teavet nõudis.

Pärast vanglast vabanemist kolis Matajevs Valgevenesse. Seal jätkab ta videote avaldamist, näidates Lätit valdavalt negatiivses ja Valgevenet positiivses valguses. Ühes videos nimetas Matajevs kättemaksu liiga karmiks sõnaks, kuid lubas jätkata Läti ametnikele ametlike järelepärimiste esitamist, sealhulgas kirjalikult.

Läti riiklik julgeolekuteenistus (VDD) ei nimeta konkreetseid isikuid, kuid kinnitab, et agressorriikidesse kolinud Läti kodanikud koormavad asutusi suure hulga avaldustega.

Teenistus ei välista, et neid isikuid kasutatakse Läti-vastastes hübriidoperatsioonides.

Ka Saksamaal tehakse viimasel ajal tohutult teabenõudeid julgeolekuteemadel, näiteks NATO õppused ja riigikaitse, mis kombivad piire avaliku ja salastatud teabe vahel. Päringud on seotud tihti venemeelse AfD-ga.

Muuhulgas avaldab AfD Saksa valitsusele survet teabe saamiseks eelmisel aastal Eestis toimunud õppuse Siil kohta, mis olevat paljastanud NATO vägede haavatavused, kirjutab Politico.

Eesti siseministeeriumist öeldi ERR-ile, et neile sellist päringute laviini tulnud ei ole.