Riigi toimimise alused on maa-ala, kus riik eksisteerib ja inimesed, kes moodustavad elanikkonna. Elanikkonna põhikoosseis moodustub kodanikest, kellele on riigi poolt loodud nii privileegid (ehk õigused) kui ka nendega kaasnevad kohustused.

Üks kohustus kodakondsusest tulenevate õiguste eest on näiteks jääda ustavaks põhiseaduslikule korrale.

Sellest tulenevalt on iga riik kehtestanud kodakondsuse saamiseks teatud nõuded neile, kes ei ole sünnijärgsed kodanikud. Eestis on selline nõue näiteks keele- ja kodakondsuseksami sooritamine, mis näitab inimeste võimet suhelda riigikeeles ning nende teadlikkust Eesti ajaloost, kultuurist ja põhiseadusest.

Selline poliitiline suund on olnud valitsev alates taasiseseisvumisest, kuid nüüd on tekkimas ohupilved ja puhumas uued tuuled. Väga halvad tuuled.

Vähem kui kolme kuu möödudes uue valitsuse ametisseastumisest on peaminister Jüri Ratas võtnud sõna kodakondsuspoliitika muutmiseks ehk nullkodakondsuse kehtestamiseks.

Uue valitsuse moodustamisest, st alates läinud novembrist on toimunud rohkem muudatusi riiklike aluspõhimõtete rikkumiseks kui ühegi teise valitsuse jooksul. Alustades uuest õigusabiseadusest, millega tagatakse õigusabitaotluste tõlkimine maksumaksja kulul ning lõpetades sooviga kaotada nõue õpetada muukeelsetes koolides vähemalt 60 protsendi ulatuses eesti keeles.

Vähem kui kolme kuu möödudes uue valitsuse ametisseastumisest on peaminister Jüri Ratas aga võtnud sõna kodakondsuspoliitika muutmiseks ehk nullkodakondsuse kehtestamiseks. Kui selline ettepanek kostuks Jevgeni Ossinovski suust, oleks see ehk isegi mõistetav (kuigi ka sotsiaaldemokraadid tahaksid ja toetavad seda), kuid niinimetatud ”muutunud” Keskerakonna uue juhi poolt kõlab see õõvastavalt.

Tegelikult tõestab see aga, et Keskerakond on täpselt samasugune nagu Savisaare ajastul ning sisult on tegu venemeelse parteiga, kes sõltub valimistel muukeelsetest mitte-eestlastest.

Ma tuletaksin kõigile riigikogulastele – eriti Keskerakonna fraktsiooni liikmetele – meelde, et me oleme andnud ametivande, millega oleme lubanud jääda ustavaks põhiseaduslikule korrale. Seega peame oma töös tagama Eesti kui rahvusriigi säilimise koos oma keele, kultuuri ja rahvusega. Kõik tegevused ja avaldused, mis lähevad vastuollu antud põhimõttega, on ametivande rikkumine.

Võib vaid spekuleerida, millisele poolele lähevad isikud, kes pole aastakümnete jooksul soovinud ega tahtnud Eesti kodakondsust ning saavad selle vaid ühe erakonna huvidest lähtuvate otsuste tulemusel.

Kui teostatavat poliitikat hakkab juhtima võimuahnus ja sõltuvus teatud huvigruppidest, ei tohi sellisel erakonnal ega selle parlamendiliikmetel olla kohta riigitüüri juures.

Eesti Vabariigis elab eestlasi vaid veidi üle 900 000 inimese. Alla miljoni! Mitte-eestlaste osakaal on 25 protsenti. 2016. algul elas Eestis alaliselt ligi 80 000 kodakondsuseta isikut ja enamusele neist sooviks uus peaminister kandikul kinkida kodakondsuse, sest sellest sõltub otseselt Keskerakonna valijaskond. Kuid sedagi vaid helesinises unistuses, sest mitu märki näitab uue, Venemaa huvidest lähtuva erakonna loomise võimalust.

Võib vaid spekuleerida, millisele poolele lähevad isikud, kes pole aastakümnete jooksul soovinud ega tahtnud Eesti kodakondsust ning saavad selle vaid ühe erakonna huvidest lähtuvate otsuste tulemusel.

See on ohtlik Eesti iseseisvusele, seda ei tohi aktsepteerida ning seda tuleb takistada kõikide võimalike vahenditega.

Hea valitsusjuht, tuleta meelde oma kohustust ja ametivannet: meie eesmärk on eestluse ehk rahvusriigi kaitsmine ning arendamine, mitte poliitiline künism.

Autor on riigikogu liige ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.