Pühapäeval sattusid sajad Prantsusmaa toidukauplused küberründe küüsi, kui häkkerid tõstsid külmikute temperatuuri kuni viiekümne kraadini. Selle tulemusel hävis suures koguses toitu ja poed kannatasid rahalist kahju. Sarnase ohuga tuleb arvestada ka Eestis.

"Selliseid asju võib juhtuda ja see oht on reaalselt olemas. Eestis õnneks ei ole probleemi, vähemalt minu teada, sellisel kujul, nagu Prantsusmaal oli, aga see ei tähenda, et mingisugusel ajahetkel valesti käitumise tõttu või halva küberhügieeni tõttu ei võiks selliseid asju juhtuda," lausus TTÜ küberturbe analüütik Toomas Lepik.

Singapuris küberkaitsekonverentsil viibiva justiits- ja digiministri Liisa Pakosta sõnul on Prantsusmaa juhtum jahmatav. Tema hinnangul tulebki kohaneda tõsiasjaga, et küberründed ei piirdu enam vaid arvutite ja infosüsteemidega. Samas kehtivad Eestis Pakosta sõnul ühed maailma rangemad küberturvalisuse nõuded.

"Meil on elutähtsaid teenuseid osutavatele ettevõtetele, sealhulgas toiduturvalisuse eest vastutavatele, eriti ranged küberturvalisuse nõuded ja neid tuleb täita. Tulebki vaadata, et tarkvara oleks kaasaegne, et see on õigesti ühendatud ja ei ole lihtsalt möödajalutajale ligipääsetav. Kui palju Eestis ettevõtted, näiteks toidupoed, seda (riski) maandanud on, selle kohta ma saan ainult öelda, et suuremad ettevõtted, kes toiduturvalisuse eest vastutavad, peavad olema auditeerimise läbinud," rääkis Pakosta.

Kuid kõigile toidupoodidele see ei kehti. Pakosta lisas, et turvalisuse tagamiseks peavad küberkaitsesse senisest rohkem investeerima nii riik kui ka ettevõtted.

"Meil on ühelt poolt küberründed, mis on majanduslikult motiveeritud, aga meil on ka sellised küberründed, mis on meie riigi või kogu ühiskonna vastu suunatud. Nii et digiriigina me peame sellele kõik hästi palju rohkem tähelepanu pöörama," ütles ta.

Eesti kauplusekett Selver jälgib Prantsusmaa juhtumit samuti tähelepanelikult, et taolist olukorda oma poodides ära hoida. Veel pole selge, kes oli Prantsuse küberründe taga ja kas sellele on oodata lunarahanõudega järge.

"Selveri poolt ma saan kinnitada, et meil ühtegi sellist juhtumit ei ole olnud. Teeme kõik selle nimel, et seda ei juhtuks ka kunagi. Ja usun, et igal ettevõttel, igal jaeketil on omad ranged reeglid, süsteemid, kuidas need asjad toimivad. Ma usun, et suures plaanis oleme hästi selle vastu kaitstud," lausus Selveri kommunikatsioonijuht Mariann Järvela.

Järvela lisab, et juhtum Prantsusmaal ei erine tagajärgedelt suuresti näiteks elektrikatkestusest, mille puhuks teeb kauplusekett juba praegu kriisiõppusi.