Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Rain Kooli: Eesti laste kogetud vägivalda varjutab saladusloor

Foto: Siim Lõvi/ERR

Tuleb välja, et me tegelikult ei tea, mis toimub Eesti lastega Eesti kodudes, tänavatel või parkides. Ei tea, sest paljude käest me isegi ei küsi ja paljud ei räägi, isegi kui küsitakse. Ühiskonnas, kus kolmandik täiskasvanutest peab lastevastast vägivalda lihtsalt kasvatusvahendiks, kus 14-aastane on seadusandja arvates olnud täiskasvanule igati sobilik sekspartner ning politsei saab keskmiselt iga kolmveerand tunni tagant mõne lähisuhtevägivallale viitava signaali, on see teadmatus kõhedust tekitav, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

Teisipäeval esitlesid justiitsminister, riigi peaprokurör ja politseiameti peadirektor mullust kuritegevuse statistikat. Kui ametkonnad seda teevad, on eesmärk ju ikka sama: osutada, et me teeme tõhusat tööd ning oleme saavutanud märgatavaid edusamme.

Peaprokurör Lavly Perling ütles selle koguni poolkogemata kõva häälega välja – et kui juba pressikonverents on korraldatud, tuleb ju positiivseid uudiseid edastada.

Eks lõpuks lisatakse ka natuke ”väljakutseid” ja ”probleemkohti”, et puhta kiidulauluks ei läheks. Aga üldiselt näidatakse ikka ”paranemistrende”.

Kõige muu hulgas räägiti ka vägivalla ohvritest. Toodi välja ka konkreetne arv: vägivaldse rünnaku ohvriks langes 2016. aastal 1,8 protsenti Eesti elanikest vanuses 15-74 eluaastat. Sellistest rünnakutest või nendega ähvardamisest andis politseile teada umbkaudu 40 protsenti ohvritest.

Ma usun, et tähelepanelikumad teie hulgast märkasid juba üht kummalist asjaolu: pressikonverentsil tehti juttu vaid 15-74-aastaste Eesti elanike kogetud vägivallast. 75-aastastest ja vanematest ning alla 15-aastastest ohvritest ei räägitud.

Võrreldes 15-74-aastaste Eesti elanikega on laste oht langeda kallaletungi või vihakuriteo ohvriks vähemalt 4 korda suurem.

Seletus on tegelikult väga lihtne. Vägivalla ohvriks langemise kohta käivad andmed ei pärine üheltki jõustruktuurilt, vaid Turu-uuringute ASi uuringust, mille käigus küsitletaksegi ainult 15-74-aastaseid Eesti elanikke.

See aga tähendab ju, et meil puudub igasugune ülevaade sellest, kui palju langevad vägivalla ohvriks alla 15-aastased lapsed. Meie ühiskonna kõige kaitsetumad liikmed.

Kui ma pressikonverentsil sellele tähelepanu juhtisin, sain justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhatajalt vastuseks veebilingi, mis viis mind... ennäe, tõesti eksisteeriva laste ohvriuuringu tulemusteni.

Sellest selgus muu hulgas, et võrreldes 15-74-aastaste Eesti elanikega on laste oht langeda kallaletungi või vihakuriteo ohvriks vähemalt 4 korda suurem. 22 protsenti lastest on aga olnud koolikiusamise ohvrid.

Et me seda siiski teame, on kahtlemata parem kui mitte midagi. Kuid meie teadmised on endiselt lootusetult puudulikud.

Esiteks on see laste ohvriuuring tehtud 7.-9. klassi õpilaste seas ehk küsitletud on 13-15-aastasi lapsi.

Häbi ja (alusetu) süütunne takistavad abi otsimist.

Seega: 0-12-aastaste laste kogetud vägivalla kohta puudub Eestis igasugune usaldusväärne tervikpilt. Need, kes lapsi võiks kaitsta, saavad sellest teada ainult nendel juhtudel, kui laps oma kogetust konkreetselt teada annab või kui vastutustundlikel täiskasvanutel õnnestub selle jälile jõuda.

Siin aga avaldub hoopis teistmoodi probleem – kui isegi 15-74-aastastest vägivalla ohvritest annab sellest politseile teada vähem kui pool, siis alla 15-aastaste puhul on see näitaja mitmel põhjusel palju madalam. Muu hulgas seetõttu, et suure osa laste füüsilisest väärkohtlemisest ja ründamisest panevad toime pereliikmed, lähedased või tuttavad, kelle vastu tunnistuste andmine on eriti komplitseeritud. Lisaks hävitavad sellised teod suure osa lapse loomulikust kaitstusest ja enesehinnangust, mis teeb enda eest seismise eriti raskeks. Häbi ja (alusetu) süütunne takistavad abi otsimist.

Ühesõnaga. Me tegelikult ei tea, mis toimub Eesti lastega Eesti kodudes, tänavatel või parkides. Ei tea, sest paljude käest me isegi ei küsi ja paljud ei räägi, isegi kui küsitakse.

Ühiskonnas, kus kolmandik täiskasvanutest peab lastevastast vägivalda lihtsalt kasvatusvahendiks, valitsuste ning parlamendikoosseisude arvates on 14-aastane olnud täiskasvanule igati sobilik sekspartner ning politsei saab keskmiselt iga kolmveerand tunni tagant mõne lähisuhtevägivallale viitava signaali, on see teadmatus kõhedust tekitav.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio kommentaar

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: