Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tanel Jan Palgi on vabakutseline ajakirjanik.
Tanel Jan Palgi on vabakutseline ajakirjanik. Autor/allikas: erakogu

Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

Esimest korda avastasin oma Rail Balticu suunalise orientatsiooni 2010. aastal. Ma saabusin Tallinnasse tegelikult pikema reisimise käigus, mis saigi alguse Berliinist ning mille eesmärk oli jõuda rongiga Eestisse.

Berliinist Varssavisse rongiga reisimine ei olnud keeruline. Kahe riigi pealinnade vaheline raudteeühendus toimis. Teekond muutus keerulisemaks Varssavist Leedu suunas sõites. Rongidki muutusid tagasi tuttavlikeks nõukogude „progressile” kohasteks.

Varssavist väljudes hakkas teekond ka aeglaselt kulgema. Leedu piiril tuli ümber istuda teisele rongile. Kaunases tuli ümber istuda Vilniuse rongile (mis ei ole iseenesest keeruline toiming). Paraku jäi Vilniusest raudteed pidi Eestisse reisimine täiesti toppama. Nimelt puudus seitse aastat tagasi raudtee otseühendus Leedust Riiga.

Erinevaid sihtkohti ja harva väljuvaid ronge kombineerides oleks rongireis teoreetiliselt võimalik olnud, kuid see ei mõjunud piisavalt mõistlikuna. Mõistlik oli rongireis välja vahetada bussireisi vastu, millest mul oli kahju.

Selle isikliku kogemuse tõttu vaimustusingi ma visioonikast ideest reisida Tallinnast Berliini rongiga. Paraku olen ma vahepeal käitunud reeturlikult ja allkirjastanud kõiksugu petitsioone, mis on algatatud Rail Balticu vastu. Miks ma olen seda teinud, kui tegelikult olen ma projekti pooldaja?

– Raudteele vastuolijaid ei ole seega tegelikult palju, kuid vastuolemise müraruum on suur. Nii jäin minagi sinna lõksu.

Ma jõudsin äratundmiseni, et ma olen olnud osaline grupile omases käitumises: tundus, et kui sõbrad on ju vastu, tuleb minulgi solidaarsusest vastu olla. Kuid mille vastu ma siis tegelikult olen? Euroopaliku raudteeühenduse vastu? No tegelikult ju ei ole.

Avaaz.org petitsioon palub Balti peaministritel päästa Baltikumi loodus, mida ohustab Rail Baltic projekt. Eesti oma petitsioon kutsub üles teerullimeetodil ja valedel rajatavat raudteed üldse peatama. Esimene on kogunud 777 allkirja, teine pisut enam, 781 allkirja. Seda ei ole kusjuures palju, sest näiteks petitsioon, mis soovib keelustada loomade kasutamise tsirkuses on kogunud 12 153 häält. Kõige populaarsem petitsioon kutsub ülesse Eesti monopole kontrollima 33 733 häälega.

Raudteele vastuolijaid ei ole seega tegelikult palju, kuid vastuolemise müraruum on suur. Nii jäin minagi sinna lõksu. Vastu on väga lihtne olla. Lihtsalt olen. Vastu.

Samas ma astun nüüd oma vastuolemisele vastu, kuid häält tagasi ka ei võta, kuna see on oluline suurprojekt ning poliitikutel ja meedial on kohustus kogu projekti vältel faktiliseks selgitustööks. Samas tuleb olla ettevaatlik poliitikute osas, kes kasutavad Rail Balticut suurrändega hirmutamisel. Aastal 2010 seda hirmu veel ei olnud, samas olid Schengeni piirid enam valla kui on nüüd.

– Soome juba unistab kogu Skandinaaviat ühendavast ringraudteest, mille loomulik jätk oleks Helsingi ja Tallinna vaheline tunnel ning Rail Baltic. See ühendaks Eesti ja Baltikumi kohe kindlalt skandinaavialikult euroopalikku kultuuriruumi. 

Olles ise sündinud ja üles kasvanud Tartus ei näe ma regionaalpoliitilist vajadust raudteele vastu olla, kuna kavatsetav liin kulgeb läbi Pärnu. Ka Pärnu on regionaalpoliitiline otsus. Rail Balticu osas on kostnud samuti hääli, et projektil oleks mõtet, kui see suunduks hoopiski läbi Rakvere St. Peterburi poole. Või oleks parim trass hoopiski läbi Viljandi Tallinna?

Esimene laiarööpmeline raudtee Eestis avati liikluseks 5. novembril 1870. aastal Paldiski – Tallinn – Narva – Gattšina lõigul, mis samal aastal ühendati Peterburi – Varssavi raudteega. Balti Raudteeselts pikendas 1870. aastal liini Gattšinast Tosnoni, misläbi tekkis ühendus Venemaa keisririigi, Nikolai raudteega. Ma võin vaid ette kujutada tolleaegset elevust raudtee ühenduse jõudmise üle Eestisse. Olid ajad.

Soome juba unistab kogu Skandinaaviat ühendavast ringraudteest, mille loomulik jätk oleks Helsingi ja Tallinna vaheline tunnel ning Rail Baltic. See ühendaks Eesti ja Baltikumi kohe kindlalt skandinaavialikult euroopalikku kultuuriruumi. Seda on ju Eesti kogu aeg soovinud. Milleks siis vastu olla? Ja kui põhimõtteliselt vastu olla, siis milline on vastuolijate visioon?

Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist (seda otsust pole veel langetatud). Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Mina olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: