Poliitikud: haldusreform teeb vähem tuntud inimeste kandideerimise valimistel raskemaks ({{commentsTotal}})

Väiksemate erakondade poliitikud kardavad, et väiksematesse volikogudesse on suurtest valdadest lihtsam pääseda üleriigiliselt tuntud inimestel ja suurematel erakondadel. Politoloog Tõnis Saarts aga rõõmustab, et väiksemad volikogud, kuhu on raske pääseda, tekitavad suurema konkurentsi.

Omavalitsuste ühinemine tähendab suuremaid valdu, kus on volikogusid senisest vähem ja need on varasemast väiksemad. Volikogu suurus sõltub uues omavalitsuses elavate inimeste arvust ja volikogude liikmete arv kahaneb üle kogu Eesti poole võrra, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Vaieldamatult annab see eelise üle-eestiliselt tuntud nägudele, kes lähevad kuskile suurtesse liitvaldadesse, kus on võibolla 15 000 - 20 000 inimest, kes ei tunne teise valla ja selle väga suure territooriumi erinevates otstes kohalikke tegijaid," ütles EKRE esimees Mart Helme.

Mart Helme arvab veel, et väiksemate piirkondade esindatus suurtes omavalitsustes kahaneb. Sama meelt on Saaremaa, Karala külaseltsi juht Kaja Juulik. Saaremaal vabatahtlikult ühinenud valdade osas hakkab kogu saare elu korraldama senise 11 volikogu asemel üks ja 127 volikogu liikmest jääb järgi 31.

"Kindlasti nüüd inimesed peaksid mõtlema, et kui kandidaadid on väikestest küladest, ei pruugi need kandidaadid enam volikogudesse saada. /.../ Nüüd tuleb minna kellegi selja taha ja mõelda selle peale, et see võib olla volikogu liige on hoopis naabervallast," ütles Juulik.

Kuressaare linnavolikogu liige, reformierakondlane Jaanus Tamkivi arvab, et vajalik häälte arv isikumandaadiga selleks, et volikogusse sisse pääseda uues Saaremaa omavalitsuses on vähemalt 400. "Siis võib juhtuda küll, et tuntud nimed saavad mõnevõrra suurema eelise," leidis Tamkivi.

Samuti leiavad poliitikud, et kohalikud valimised näitavad, kas valimisliidud jäävad püsima või mitte.

"Ma arvan, et sügiseste kohalike valimiste võtmeküsimus on kas kohalikele valimisliitudele jääb koht Eesti poliitikas alles või mitte või tõrjutakse nad suurte parteide ühisel nõul poliitikast välja," arvas Vabaerakonna liige Andres Ammas.

Ammase sõnul on valimisliitudel keerukam juba seetõttu, et nemad peavad kampaaniat tegema isikliku rahaga, erinevalt parteidest.

Politoloog Tõnis Saarts leiab, et esimestel haldusreformijärgsetel valimistel võivad valimisliidud suurtes omavalitsustes väga edukad olla, sest neisse on koondunud kohalik eliit. Lisaks suureneb poliitiline konkurents, sest ühele kohale on rohkem kandidaate.

"See võimalus, et üks partei võidaks kohalikus omavalitsuses absoluutse enamuse, on palju väiksem, sest täna on väga paljudes Eesti väiksemates valdades olnud see probleem, et üks nimekiri võidab valimistest valimisteni," kommenteeris Saarts.

Seega ei saa Saartsi sõnul ükski poliitiline jõud enam võimu monopoliseerida.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



EV100
uudised

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: