Politoloog Tõnis Saarts ütles, et enamasti on olnud siiani nii, et kui ametisolev president ei kandideeri, siis on poliitikud hakanud kandidaate otsima võimalikult vara.

"On olnud üsna selge, et valimised tõenäoliselt lähevad valimiskokku, mistõttu selle ajal - juulis ja augustis - presidendikandidaadid on aktiivselt olnud tuuritamas omavalitsustes, et saada valimiskogu liikmetelt toetust," sõnas Saarts,

Nii oli see 2016. aastal, kui näiteks Allar Jõks ja Eiki Nestor teatasid oma valimiolekust kandideerida mais, Marina Kaljurand ja Siim Kallas aga aprillis ning Mailis Reps valiti Keskerakonna kandidaadiks juunis. Kandidaate oli veel ja kõik tegid vähem või rohkem üle-Eestilist kampaaniat.

"Kui igaühel on oma kandidaat jälle, siis ei tule sellest valimisest ka midagi välja ja mäletame, et asi isegi valimiskogus läks lõhki ja otsiti siis kiiruga välja Kersti Kaljulaid," ütles sotsioloog Juhan Kivirähk.

Praegu tutvustab end rahvakogunemistel vaid EKRE kandidaat Mart Helme. Saartsi sõnul jäävad parteid sellel korral kandidaatide leidmisega hilja peale, sest nad ei soovi esitada selliseid kandidaate, kellel on erakondlik taust.

"Koalitsioon tunnetab, et nende toetus ei ole piisav, et oma kandidaadiga välja tulla, näiteks Reformierakond. Pigem mängitakse kompromisskandidaadile ja tundub, et opositsioonil lihtsalt ei olnud head kandidaati, kelle taha oma jõud rakendada," lausus Saarts.

Saartsi sõnul ei võta parteid enne riigikogu valimisi ka suuri riske, sest see võib tuua edu, kuid ka kaotuse. 2006-. aastal järgnesid presidendivalimistele samuti riigikogu valimised. Riigikogu voorud kukkusid läbi ja valimiskogu eel tegid suurt kampaaniat nii Arnold Rüütel kui Toomas Hendrik Ilves. Mõju avaldas see riigikogu valimiste tulemustele.

"Ühe häälega üle vajaliku miinimumi sai presidendiks Toomas Hendrik Ilves. Tollal see vastasseis kestis edasi nii, et järgmistel valimistel ju oli Reformierakonna ja Keskerakonna tulemus väga lähedane, ehkki Reformierakond 2007 võitis valimised," sõnas Kivirähk.

Saartsi sõnul sõltub presidendi valimine riigikogus Isamaa strateegiatest. Kui tahetakse näidata koalitsiooni ja sotside nõrkust presidendi valimistel, siis läheb valimine valimiskokku.

"Mis ei tähenda seda, et lõpuks seda kandidaati, keda ta oleks riigikogus toetanud, ta ei toeta. Lihtsalt sinna juurde läheb niisugune poliitiline retoorika ja mängu ilu," lausus Saarts.

2021. aastal piirdusid presidendivalimised vaid riigikoguga, kuigi enne valimisi arvati, et otsutada tuleb valijameestel. Koostööd tegid Reformierakond ja Keskerakond ning Alar Karis valiti presidendiks riigikogu teises voorus.