Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.
Riigi ümberkorraldamise ideid tuleb justkui paisu tagant. Pärast teatavat seisakut riigivalitsemises on see hea. Eeter on täis juttu omavalitsuste ühendamisest, maavalitsuste kaotamisest ja riigiasutuste Tallinnast maakondadesse viimisest. Eile tegi koalitsiooni sisekaitseakadeemia ümberpaiknemise erikomisjon valitsusele ettepaneku kolida akadeemia Tallinna üksus Narva.
Paistab, et riigijuhid on lõpuks ometi mõistnud elu võimalikkust väljaspool Harjumaad. Mis saaks kodanikel selle vastu olla, et riik viib osa töökohtasid maakondadesse? Hiljuti otsustas valitsus maavalitsused kinni panna ja selle löögi halba mõju tuleb ju pehmendada!
Aga väike vastik analüütik minus ei ole rahul. Praeguseid riigiasutuste Tallinnast välja viimise plaane ja otsuseid vaadates jääb midagi kriipima. Enim tekitab ebalust sisekaitseakadeemia Narva paigutamise otsus. Miks pealtnäha üllale ideele nii palju vastaseid on? Kas kriitika näol on tegemist vaid sisekaitsjate mugavuse ja ringkaitsega? Või on mõte ise halb?
Neile küsimustele vastamiseks tuleb vaadata ettevõtmise eesmärki. Kolimist pooldavad poliitikud räägivad kõige rohkem vajadusest tagada riigi kohalolek Ida-Virumaal. Sisekaitseakadeemia ümberpaigutamine Narva olevat märgina oluline. Ka kohaliku arengu soodustamist on ühe eesmärgina mainitud. Kõik on õilsad ja usutavad eesmärgid, mida paljud inimesed toetavad.
Võiks kiuslikult küsida, kas eesmärkide saavutamiseks ei peaks hoopis riigikogu Narva viima.
Poliitikategemise tavaloogika kohaselt peaks järgmise sammuna määrama alternatiivsed eesmärgi saavutamise viisid. Sisekaitseakadeemia juhtumit vaadates tekib siin põhimõtteline küsimus – millised on või olid teised Ida-Virumaal riigi kohalolekut ja piirkonna arengut toetavad valikud? Sisekaitseakadeemia Narva viimise plussidest ja miinustest on palju räägitud. Kuid projekti eestvõitlejad ei ole veenvalt suutnud selgitada, miks just selle õppeasutuse viimine idapiirile regionaalpoliitika sihte kõige paremini teenib?
Võiks kiuslikult küsida, kas eesmärkide saavutamiseks ei peaks hoopis riigikogu Narva viima. See oleks ju palju suurema efektiga samm. Gruusias näiteks küüditati parlament Kutaisi linna, mis on muuseas Tbilisist enam-vähem sama kaugel kui Narva Tallinnast.
Leebem variant oleks näiteks Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed ehk MISA kogu täiega Narva kolimine. Sihtasutus seisab hea selle eest, et Eestis elavad inimesed jagaksid ühiseid väärtusi ja et Eestis elavatel rahvusrühmadel oleks võimalus säilitada oma emakeelt ja kultuuri. MISA kolimine Narva oleks märgiliselt väga sobiv ja administratiivselt lihtne.
Need huupi pakutud ideed näitavad, et sisekaitseakadeemia Narva viimise alternatiive ei ole tõsiselt kaalutud. Mõni poliitik on otse välja öelnud, et eilne otsus on tarvilik koalitsioonileppe elluviimiseks. Kuid see ei ole ju sisuline põhjendus! Alternatiivide seast parima lahenduse leidmine peaks toimuma analüüsile ja mõju hinnangutele toetudes, mitte kitsa kildkonna kinnisideest lähtudes.
Praegu on nii, et koalitsioonileppesse on tegevus sisse kirjutatud ja see on saanud justkui omaette argumendiks kehvasti ettevalmistatud otsuse läbisurumisel. Sisulised eesmärgid jäävad nii tahaplaanile.
Korrektsuse huvides tuleb möönda, et riigil on olemas Ida-Viru maakonna tegevuskava aastateks 2015-2020. See on juba mitmes selline arengukava, kuid dokumendi mõju on olnud väike. Arengukava on õhku täis, sest meetmete elluviimiseks ei ole küllalt raha eraldatud – tegevuste tabeli maksumuse veerus haigutab tühjus. Vaid mõne üksiku meetme taga on konkreetne summa. Puudub ka töökindel mehhanism, et Ida-Virumaa arendamise abinõusid sisuliste poliitikavaldkondade alt rahastada.
Kas teiste riigiasutuste pealinnast väljaviimine on hea idee? Lihtne vastus on jah.
Siit jõuame tegeliku probleemini – Eestis on poliitikakujundamise kvaliteet vilets ja elluviimine jätab sageli soovida. Otsuste eesmärgid on tihti ähmased, meetmete mõju ja maksumust ei ole korralikult hinnatud ja huvirühmasid pole piisaval määral kaasatud. Kui otsusetegemise sisendid on kehva kvaliteediga, läheb kogu aur läheb vile ehk nigela tasemega arutelude peale, kus korrutatakse samasid argumente (justkui see annaks neile suurema legitiimsuse). Tulemuseks on see, et poliitika elluviimiseks vajalikud kokkulepped sünnivad väga visalt.
Sisekaitseakadeemia kaasus on küsitava kvaliteediga poliitikakujundamise ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud. Valitsus võib küll veel teisiti otsustada, kuid see ei ole tõenäoline. Õppetund on see, et peaminister ja kogu valitsus peaks otsustuste alusmaterjalide kvaliteedi suhtes märksa nõudlikum olema.
Kas teiste riigiasutuste pealinnast väljaviimine on hea idee? Lihtne vastus on jah, töökohtade loomine maakondades on hea mõte. Kuid enne tervete asutuste ühest kohast teise siirdamist võiks panustada kaugtöökohtade loomisele. Neid ametnikke on terve hulk, kes ei pea ilmtingimata füüsiliselt pealinna kontoris istuma. Samuti võiks teadlikult Tallinnas lahkuvate töötajate asemel uusi inimesi värvata maakondades asuvatesse üksustesse.
Esmalt võiks valitsus aga oma energia suunata omavalitsuste ühendamisele, maavalitsuste ülesannete sujuvale üleandmisele ja riigimajade loomisele maakonnakeskustes. Avalike teenuste osutamine ei tohi katkeda, kui omavalitsuste ühinemised pärast sügisesi valimisi jõustuvad ja maavalitsused juba uuest aastast kaovad. Valitsus on teinud head tööd, kui kohaliku tasandi reform suuremate tõrgeteta ära korraldatakse.
Riigiasutuste kolimise võib ette võtta pärast haldusreformi. Seni võiks lauale pandud ideede mõju ka päriselt hinnata, selmet poliitiliste punktivõitude nimel rapsida. Kiirustagem selle teemaga aeglaselt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Vikerraadio kommentaar