Valitsus otsustas neljapäevasel kabinetinõupidamisel, kus päevakorrapunkte on kokku 20, et väljapoole pealinna töökohtade tekke soodustamiseks tuleb anda panus ka sealsesse elukeskkonda.

Meetmest toetatakse uute elamute püstitamist ja olemasolevate renoveerimist, et kasutada hooneid üürielamutena. Toetuse määr on kuni 50 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetussumma on kuni 2,5 miljonit eurot taotleja kohta, sealjuures sel aastal saab taotleda maksimaalselt kuni üks miljon eurot.

Omavalitsus, kes toetust taotleb, peab esitama projekti majandusliku analüüsi ja hoone energiaklassi, näitama planeeringu sobivust ümbritsevasse keskkonda, tooma välja mobiilse tööjõu osakaalu ehitatavas korterelamus. Lisapunkte annab korterelamu rajamine Ida-Virumaale või Kagu-Eestisse.

Eesti elamumajanduse arengukava 2008–2013 nägi ette munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetamist vähemalt 150 eluruumi võrra aastas, kuid plaanitu jäi ellu viimata.

Tol ajal hindas majandusministeerium, et lisaüürikortereid on kokku vaja 6000. Hiljuti valitsuses heaks kiidetud energiamajanduse arengukava 2030 näeb ette riiklikult toetatud energiatõhusa üürielamufondi loomise tasemeks samuti 6000 korterit.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud Eesti elanike hoiakute ja eluasemeturu olukorra uuringu kohaselt on avaliku sektori toetatud üürielamispinnale valmis elama asuma 26 protsenti kõigist vastajatest.