Uuring: Eesti tööealiste inimeste tervis on halvenenud

{{1489484340000 | amCalendar}}
Foto: Rene Suurkaev / ERR

Riigikantselei ja sotsiaalministeeriumi tellitud ning Praxise poolt läbiviidud analüüsist selgub, et Eesti tervisepoliitika peamiste eesmärkide täitmine on takerdunud. Eesti inimeste keskmise eluea tõus on aeglustunud ja tervena elatud eluaastad on kasvu asemel hoopis vähenenud. Aastatel 2009 - 2016 vähenes tervelt elatud eluiga meestel 1,4 ja naistel 3 aastat.

Eesti tervisepoliitikale seatud eesmärk on suurendada nii keskmist kui ka tervelt elatud eluiga. Kui 2009. aastal elasid Eesti naised ilma terviseprobleemideta keskmiselt 59 ja mehed 55 eluaastani, siis tänaseks on näitajad langenud naistel 56 ja meestel 53,6 eluaastani, teatas riigikantselei.

Keskmine oodatav eluiga on naistel 82 ja meestel 73 aastat, mis on tõusnud tänu vähenenud suremusele – eluiga ei pikenda mitte niivõrd parem tervis, vaid asjaolu, et paranenud ravimeetodite toel elatakse haigena kauem.

"Tervena elatud eluea lühenemine on kindlasti ohumärk töökäte puuduse käes kannatava ja vananeva elanikkonnaga Eesti jaoks. On oluline, et meie inimesed elaksid tervena võimalikult kaua, et säilitada oma töövõime ja elukvaliteet ning püsida tööturul ka kõrgemas eas," tõdeb Praxise tervisepoliitika analüütik Laura Aaben. Tõsistele terviseprobleemidele viitab ka asjaolu, et tööturg kaotab igal aastal ligikaudu 14 000 tööealist vanuses 16-59, kellele määratakse esmane püsiv töövõimetus.

Muret tekitavaks võib Aabeni sõnul pidada sedagi, et igapäevaelu takistavad tervisehädad hakkavad kimbutama üha nooremaid inimesi - kõige enam on kasvanud selliste inimeste osakaal alla 35-aastaste seas. Ühest küljest on see seotud krooniliste haiguste kasvuga nooremates vanusrühmades, teisalt on suurenenud psüühikahäirete roll töövõimetuse põhjustajana. Psüühikahäirete tõttu määrati püsiv töövõimetus 2015. aastal 2300 inimesele, kellest enamus on alla 44-aastased.

Palju on siiski positiivsed arengud

Kuigi Eesti rahvastiku tervise areng näitab tõsiseid ohumärke, toob analüüs välja ka valdkonnad, kus on aastatel 2009-2016 aset leidnud positiivsed muutused: vigastussurmad on kolmandiku võrra vähenenud, vähihaigete eluiga on pikenenud, HIV levimus olulistes riskirühmades on vähenenud, paranenud on suitsetamise ja alkoholi tarbimise näitajad. „Need on väga suured edusammud, mille taga on edukad poliitikad, nagu riiklik HIV strateegia ja alkoholi- ja tubakapoliitika rohelised raamatud, kus seatud konkreetsed eesmärgid on aidanud nende saavutamise poole sihikindlalt tüürida,“ kommenteerib Aaben.

Et tervisenäitajate paranemisele hoog taas sisse saada, peab Praxise analüüs oluliseks tervisepoliitika strateegilise juhtimise parandamist. Kõikehõlmav rahvastiku tervise arengukava küll koondab erinevate valdkondade tegevused siseõhu kvaliteedist ja nakkushaiguste ennetusest kuni vähi sõeluuringute ning puu- ja köögiviljade söömiseni, kuid ta ei ole täitnud oma esmast rolli üleriigilise tervisepoliitika juhtimise töövahendina.

"Eri tegevussuundade rohkuses kipuvad prioriteedid hägustuma ja seepärast soovitame kõige olulisemates tervisevaldkondades, milleks on südamehaigused, vähk ja vaimne tervis enam sihistatud lähenemist. Tervisliku eluviisi osas peaks prioriteediks olema ülekaalulisuse ja passiivse eluviisi vähendamine, kuid ka alkoholi-, tubaka- ja narkopoliitika jõulist elluviimist tuleb jätkata,“ sõnas Aaben.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Maris Jesse sõnul on väheneva tööealise elanikkonnaga Eestis vaja võimalikult terveid inimesi. „Inimeste tervise ja töövõime säilitamine ei ole ainult sotsiaalministeeriumi või tervise- ja tööministri mure, vaid kõigi riiklike poliitikate kavandamisel tuleb arvestada nende mõju rahvastiku tervisele,“ ütles Jesse.

Praxis: tervis peaks olema prioriteet kõigis poliitikavaldkondades

Praxise tervise programmijuht Ülla-Karin Nurm märkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et analüüsist tuli välja päris palju positiivset - HIV-i levimus on oluliselt vähenenud, ka suitsetamise ja alkoholi tarbimise näitajad on vähenenud, samuti on pikenenud vähihaigete eluiga.

Muret teeb tema sõnul aga see, et inimesed elavad küll kauem, aga haigena. Tervena elatud eluaastad on vähenenud ja terviseprobleemid on kandunud tema sõnul rohkem noorematesse vanusegruppidesse.

"Üks põhjus võib küll olla, et diagnoositakse rohkem, sest tegelikult nende tervisehädade üks põhjus on suurenenud psüühikahäired. Juba kooliealised lapsed pöörduvad perearsti poole depressioonihäiretega ja saavad sealt diagnoosi. Nii et see mingil määral võib sinna ka panustada," rääkis Nurm.

"Aga tegelikult ongi suurenenud laste ja koolinoorte ja ka vanemate noorte seas krooniliste haiguste osakaal. Väga palju, me arvame, on selle põhjus uus epideemia ehk passiivne eluviis. See on täna noorte probleem. See on probleem üle maailma, ülekaalulise ja passiivse eluviisi probleemid kimbutavad kõiki riike," lisas ta.

Nurme sõnul ei ole tervisega seotud muudatuste osas kunagi kiireid lahendusi, kuid tema sõnul peaksid terviseprobleemid olema prioriteet kõigis poliitikates.

"Tervise eest peetav lahing ei ole see, mida tervise- ja tööminister ja näiteks Tervise Arengu Instituut oma kaevikutes üksi peavad. See on tegelikult kõikide probleem, meie ühine vastutus ja siin tuleb ühine strateegiline rindejoon kujundada. Ja pigem peab see olema peaministri vastutus ehk terviseküsimused peaksid olema läbivalt prioriteetsed kõikides poliitikates," rääkis Nurm.

Toimetaja: Indrek Kuus, Merili Nael

Allikas: ERR

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: