Martin Meitern: alkohol ja deus ex machina ({{commentsTotal}})

Martin Meitern.
Martin Meitern. Autor/allikas: Alari Rammo

„On rumal arvata, et üks tegevus eraldi aitaks meil vähendada alkoholist tingitud tervisekahjustusi, liiklussurmasid, koduvägivalda või lõhutud perekondi. Päris maailmas ei saabu võimatuna näiva olukorra lahendamiseks masinast antud jumal,“ kirjutab Martin Meitern.

Vana-Kreeka teatris hakati kasutama võtet deus ex machina ehk „jumal masinast“: näiliselt lahendamatus olukorras ilmub välja mingi uus karakter, ese või toimub mõni sündmus, mis võimatuna näiva olukorra lahendab. Näitekirjanik muutis jumala ilmumisega süžeesse võimatu võimalikuks.

Teatri- ja filmimaailm kasutab seda võtet tänini. Päris elus pole me vaatamata tehnoloogia arengule suutnud leiutada masinat, mis meile kõik lahendused kandikul kätte tooks. Ootus erinevate ühiskondlike probleemide lahendamisel selle masinast antud jumala järele on meil aga ilmselgelt olemas.

Üks alkoholitarbimise vähendamiseks välja pakutud meede on alkoholireklaami piiramine. Ettepaneku vastased väidavad, et see meede pole ühes või teises riigis tarbimist vähendanud  – järelikult kukub läbi meilgi. Samamoodi käib avalik arutelu alkoholi puudutava maksupoliitika üle. Alkotööstus leiab, et see ei aita eestlastel vähem juua, vaid suurendab piirikaubandust, sest nüüd peavad eestlased alkoholi järel käima hoopiski Lätis. Ainus, mis Eestis sellega väidetavalt väheneb, on maksutulu ja ettevõtlusvabadus.

Taolise retoorika kasutajad ei taha mõista, et need ettepanekud üksi ei aitagi meie rahvuslikku alkoholiprobleemi lahendada. Kumbki neist ei ole deus ex machina, mis näiliselt võimatule probleemile mängleva kergusega lahenduse pakuks. Päris maailmas vajavad komplekssed probleemid terviklikke lahendusi, mis pole kaugeltki mitte lihtsad välja töötada ega ellu viia.

Alkoholi tarbimist (nagu kõiki sotsiaalseid praktikaid) mõjutab suur hulk erinevaid tegureid. Nende hulka kuuluvad meie tõekspidamised ja tähendused, mida alkoholile omistame, seadusest tulenevad piirangud ja lõpuks ka meie oskused. Selleks, et mingit praktikat muuta, ei piisa sellest, kui muudame üht neist teguritest ja loodame, et piisab. Selleks, et kutsuda esile päris muutus probleemi lahenemise suunas, peame mõjutama kõiki neid tegureid.

Alkoholi tähendusväli Eesti kultuuriruumis on päris lai ning üsna kaldus alkoholi tarbimise poole. Pidudel peame normiks joomist, mitte kaine olemist. On hirmutav kuulda, kuidas noored räägivad pidudest, uhkustades, kui palju keegi jõi ja kui vähe sellest õhtust mäletatakse. Õpetame lastele juba varakult, et kui midagi tähistada, siis ikka alkoholiga, olgugi, et alguses lastešampusega. Õlle joomine kuulub õigeks meheks olemise juurde jne.

Alkoholireklaamidki õpetavad meile, et alkoholi juua on lahe ja glamuurne. Kui Viru Valge mulle enam kui 10 aastat tagasi oma reklaamis rääkis ühest kohast, kus “elada oma elu muretult, et seda lõputult nautida”, siis tahtsin ka mina seda kohta külastada. Toona mõistmata, kui paljude ühiskondlike probleemide taga see ilus lubadus seisab. Alkohol on (suuresti alkotööstuse tõttu) osa meie rahvuslikust identiteedist.

Tähendusvälja kõrval on suur roll ka riigil, kes on meile ette kirjutanud selle, et alkoholi tohib tarbida alates 18. eluaastast, et saame osta alkoholi kümnest kümneni ning et nüüd on aktsiisi tõttu alkoholi odavam osta Lätist. Riik tahab seada piiranguid ka alkoholireklaamile, mis omakorda mõjutab seda, kuidas need reklaamid kujundavad meie tähendusvälja.

Riigi poolt seatud piirangute kõrval väärib äramärkimist ja tunnustamist ka näiteks see, et Rimi ei müü alkoholi nähtavalt purjus inimestele – piirang, mis mõjutab seda, kuivõrd kättesaadav alkohol on. See ei tähenda, et purjus inimene, kes Rimis on alkoholita jäetud, ei leiaks järgmist poodi, kus talle alkoholi ikkagi müüakse, kuid see on üks samm muutuse suunas.

Ja kolmanda tegurina tulevad mängu meie endi oskused. Kodanikualgatus www.teomeeter.ee kutsub inimesi üles mõtlema nende endi alkoholiga seotud käitumise peale. Kas meil on oskusi ja julgust, et astuda vahele, kui keegi istub alkoholi tarbinuna autorooli? Oma sõiduvõimes veendunud purjutaja leiab pigem, et vahelesegaja on nõme, kui et mõistab tema muret ja heasoovlikkust. Või oskame me tunda end vabalt ilma alkoholita võõraste inimestega suheldes? Aga armastust avaldades? Paljude jaoks ei tule ka tantsimine ilma alkoholita kõne allagi.

Selles kategoorias ei ole tegemist binaarse skaalaga joon või ei joo, vaid hulga väikeste sammudega, mis aitavad meil muuta meie isiklikku seost alkoholiga. 

On rumal arvata, et ükski neist tegevustest eraldi aitaks meil vähendada alkoholist tingitud tervisekahjustusi, liiklussurmasid, koduvägivalda või lõhutud perekondi. Päris maailmas ei saabu võimatuna näiva olukorra lahendamiseks masinast antud jumal. Päris maailmas peame me ise neid probleeme lahendama ja tegema seda teadmisega, et imelahendusi ei olegi olemas.

On olemas hulk samme, mis aitavad meil liikuda lahenduse suunas. Peame ise kujundama ümber tähendusi, mis me kollektiivses teadvuses alkoholiga seotud on, peame piirama alkotööstuse tegevust ja alkoholi kättesaadavust ning õppima juurde uusi oskusi, mis aitaksid meil alkoholiga vastutustundlikult ümber käia ja alkoholita teineteisega suhelda.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM
uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: