67. eluaastal surnud McGuinness lahkus poliitikast tänavu jaanuaris, viidates raskele haigusele ja suhete halvenemisele rivaalitseva Demokraatlik-Unionistliku Parteiga (DUP).

"Teatame sügava kurbusega oma sõbra ja seltsimehe Martin McGuinnessi surmast täna öösel," teatas Sinn Féin avalduses.

BBC andmetel suri McGuinness haruldasse südamehaigusse.

Sinn Féin keeldus jaanuarist nimetama McGuinnessile järeltulijat tüli tõttu DUP-iga, kellega erakond jagab valitsusvõimu. See tõi kaasa kohalikud valimised, kus Sinn Féin saavutas suurt edu. Erakonnad on praegu ummikseisus, mis tähendab, et Briti valitsus võib kehtestada Põhja-Iirimaa üle otsevõimu.

McGuinnessi panust Põhja-Iirimaa rahuprotsessi tunnustasid kolmapäeval teiste seas ka Briti peaminister Theresa May, Iiri Vabariigi peaminister Enda Kenny endine Briti valitsusjuht Tony Blair ja mitmed tema kolleegid ja vastased Põhja-Iiri poliitilisel maastikul.

Peaminister May mainis, et kuigi ta ei saa kuidagi heaks kiita seda teed, mille McGuinness valis oma varasemas elus, tunnistab ta seda, et McGuinness mängis iiri vabariiklaste vägivallast loobumises otsustavat rolli.

Paljud peavad üheks Põhja-Iiri rahuprotsessi võtmesündmuseks hetke, mil minister McGuinness kätles Briti kuninganna Elizabeth II-ga.

Viimastel aastatel lähtus ta enda sõnul seisukohast, et "tema sõda on nüüdseks läbi" ning et tema ülesandeks poliitilise juhina on tagada, et sellist sõda enam ei juhtuks.