"Meil avaneb uus võimalus," ütles Põhja-Iirimaa asjade minister James Brokenshire Belfastis, lisades, et erakondadel on kokkuleppele jõudmiseks "loetud nädalad".

Briti valitsus peab esmaspäeval otsustama, kas pikendada läbirääkimisi Põhja-Iirimaa poliitilise tuleviku üle või taastama Londoni otsekontrolli.

Briti otsevõim kehtis Põhja-Iirimaal alates konflikti veriseimast, 1972. aastast kuni 1998. aasta suure reede rahulepinguni.

Põhja-Iirimaa viimane ühtsusvalitsus lagunes jaanuaris Demokraatlik-Unionistliku Partei protestantide ja Sinn Féini katoliiklaste süvenevate erimeelsuste tõttu. Sinn Féin lahkus pühapäeval unionistidega peetud kõnelustelt, teatades, et kokkulepet silmapiiril ei ole.

Protestantlik Demokraatlik Unionistide Partei (DUP) võitis kuu alguses 90-kohalises kohalikus parlamendis 28 kohta Iiri Vabariikliku Sinn Féini 27 vastu. See tähendab, et Briti-meelsetel unionistidel ei ole 1921. aastal loodud Põhja-Iirimaa parlamendis esimest korda enamust.

Aastal 1998 sõlmitud niinimetatud Suure reede leppega moodustati Suurbritanniale kuuluval Põhja-Iirimaal ühtsusvalitsus 2007. aastal, ent pinged kahe leeri vahel ei ole endiselt kuhugi kadunud.

Kui erakonnad ei suuda oma erimeelsusi lahendada, võidakse assamblee tegevus peatada ning valitsemine provintsi üle läheks otseselt Londoni alla. Teine võimalus on uute valimiste korraldamine.